Tänase “Samal poolel – lapse poolel” seminari alateemaks on lähisuhtevägivald ja lastekaitse
Täna, 25. novembril on 150 lastekaitsespetsialisti üle Eesti koondunud Lastekaitse Liidu õigusalaste seminaride sarja “Samal poolel – lapse poolel” veebiseminarile alateemal „Lähisuhtevägivald ja lastekaitse“.
Lastekaitse Liitu kirjutavad aeg-ajalt lapsed, kelle kodus on palju vägivalda, ning kes ei oska oma murega kuhugi pöörduda või nad ei taha suisa seetõttu enam elada. On ka juhtumeid, kus klassikaaslase vägivaldse koduse õhkkonna pärast on mures sõbrad, kes siis seetõttu liitu pöörduvad.
Igal aastal kogevad tuhanded Eesti lapsed vägivalda või väärkohtlemist, sageli oma perekeskkonnas. Aastal 2020 registreeriti ligi 4000 perevägivalla kuritegu, millest 25-30% puhul oli pealtnägija või vahetu kannatanu laps. Emotsionaalne, füüsiline või seksuaalne väärkohtlemine, samuti varajases eas lapse hooletusse jätmine pärsib lapse arengut ja kahjustab tema vaimset ning füüsilist tervist. Teiste pereliikmete vahelise vägivalla pealt nägemine või kuulmine on samamoodi last kahjustav kui otsene vägivald lapse suhtes, seega tuleb pidada perevägivalla tunnistajaks olemist ka lapse väärkohtlemiseks. Vanemad arvavad sageli, et kui lapsed ei kuule ega näe toimunut, siis nad vägivallast teada ei saa ja see neid ei mõjuta. Tegelikult on nii, et mitte üksnes vägivallajuhtumi juures olemine või kõrvalt toast kuulmine ei mõju lapsele halvasti, vaid ka vigastustega ja muserdatud vanemate nägemine ning pingelise õhkkonna tajumine kodus.
On positiivne, et ühiskonnas on hakatud vägivallateema olulisust üha enam teadvustama ning perevägivald ja lastega seotud vägivald on seatud kriminaalpoliitika prioriteetideks. Siiski on vaja jätkuvalt tähelepanu pöörata õiguskaitseasutuste ning ohvriabi omavahelisele koostööle. Samuti koostööle kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga. Abistamise keskmes peab olema laps, ning lubamatu on olukord, kus laps jääb teenustest ilma, kuna vanematel puudub piisav teadlikkus, ressursid või pealehakkamine oma laps ohvriabi teenusele viia.
“Pinged, töötus, raskused toimetulekuks süvendavad peresisest, kooli ja töökoha vägivalda, nii füüsilist kui vaimset. Pandeemia laostavates tingimustes on hüppeliselt kasvanud suitsiidkatsed laste ja noorukite seas. Peame tõdema, et me ei suuda veel oma lapsi igas riskiolukorras kaitsta, seega ainult koos saame toetada, julgustada ja võimestada peresid lapsele turvalist kasvukeskkonda looma,” tõdeb Lastekaitse Liidu president Ene Tomberg.
“Lastekaitsetöötaja on eesliinil – tema tähelepanelikkus võib päästa elusid, sekkumise julgus anda julgust ka vägivalla ohvrile. Samas ei pea lastekaitsja tegutsema üksi. Oma võrgustik, kuhu on kaasatud ka ohvriabitöötaja, aitab otsuseid langetada ja keerukates olukordades õigeid tegevussuundi valida,” toonitas oma sissejuhatavas sõnavõtus Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna ohvriabi poliitka juht Kristiina Luht.
Seminar on ajendatud lastekaitsetöötajate küsimustest, mille oleme aastate jooksul koondanud “Samal poolel – lapse poolel” seminaridel ja suvekoolis 2020-2021. Kesksed teemad lähisuhtevägivalla (LSV) mõju lapsele ning lastekaitsetöötaja roll LSV-juhtumite puhul. Seminaril teevad ettekanded Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna ohvriabi poliitka juht Kristiina Luht, riigiprokurör Karin Talviste Riigiprokuratuuri järelevalve osakonnast, lastekaitsepeaspetsialist Kati Valma Nõmme Linnaosa Valitsusest, ekspert Anne Haller Sotsiaalkindlustusameti (SKA) Ohvriabi ohvriabi ja ennetusteenuste osakonnast ning SKA vägivallast loobumise toetamise teenuse (endine tugiliin) juht Heldi McCaskill koos tugiliini nõustaja Tõnis Palgiga. Kohtuniku vaate annab edasi Pärnu Maakohtu kohtunik Leanika Tamm. Koolitusettekande teeb kliiniline psühholoog Mariana Saksniit, kes käsitleb oma ettekandes muu hulgas lähisuhtevägivalla mõju lapsele. Päeva modereerib Tartu linna lastekaitseteenistuse peaspetsialist Katrin Pihlap.
Tegemist on järjekorras kuueteistkümnenda tasuta seminariga õigusalaste seminaride sarjas “Samal poolel – lapse poolel”, mis on suunatud lastekaitsetöötajate pädevuse tõstmisele, ning mida MTÜ Lastekaitse Liit korraldab sellel korral koostöös Eesti Advokatuuri ja Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna, Ohvriabi ja Sotsiaalministeeriumiga. Kuigi aastast 2013 alguses saanud seminaride sarja üks oluline lisaväljund on lastekaitsetöötajate omavahelise suhtluse toetamine, annavad koroona tõttu veebis toimuvad seminarid võimaluse osaleda ka kõigil neil lastekaitsetöötajatel, kel ei oleks mingil põhjusel olnud võimalik Tallinnasse seminarile tulla. Seminar viiakse läbi Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse projekti “Koostöös laste ja perede heaks!” raames, Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Advokatuuri toel.
Seminare “Samal poolel – lapse poolel” iseloomustavad järgmised märksõnad:
- Multidistsiplinaarsus – Üks lapse õiguste või heaoluga seotud peateema, samas seminaril alati esindatud erinevate valdkondade esinejate vaatepunktid, luues kogumis teema käsitlemisel terviku;
- Praktilisus – Seminaril käsitletavad teemad on aktuaalsed ja põhinevad sihtgrupi vajadustel. Ettekannetes hulgaliselt näiteid praktikast, teooria ja praktika sümbioos. Eesmärk on anda osalevale lastekaitsetöötajale kaasa uus teadmine, oskus, tööriist vms, mida oma igapäevatöös kasutada;
- Koostöö – Seminaride sarja pealkirigi “Samal poolel – lapse poolel” rõhutab, et kõik osapooled, on väljas ühe asja eest – et last toetada. Selleks, et abivajav laps saaks õigeaegselt ja asjakohast abi ja tuge, on vaja sujuvat koostööd, sh infovahetust. Ettekannetes on oluline koht koostöö vajalikkuse rõhutamisel, sh mida konkreetse valdkonna esindajad ootavad lastekaitsetöötajalt, kuidas omavahelist infovahetust parendada, kuhu saab lastekaitsetöötaja vajadusel pöörduda, et paremini last aidata. Lastekaitse Liit on alati pidanud väga oluliseks valdkondadeülest koostööd abivajava lapse terviklikuks toetamiseks;
- Jõustamine – Oluline on lastekaitsetöötajate jõustamine ja julgustamine, sh head praktikad positiivsest koostööst.
Loe lisaks:
Loone Ots: Lapsi tuleb maast-madalast õpetada, et vägivald on keelatud
