UURING | Noorte kohtlemine õigussüsteemis on läinud paremaks, kuid perede teadlikkus menetlustoimingutest on endiselt madal
Justiitsministeeriumi tellimusel ning Norra projekti ja ETAG vahendite toel valmis Rakendusliku Antropoloogia Keskusel (RAK) uuring „Alaealise õigusrikkuja kasutajateekonna ja kogemuse analüüs“. Uuringu eesmärk oli anda ülevaade, kuidas õigusrikkumise sooritanud noored ning nende lähikondlased tajuvad, mõtestavad ja kogevad õigusrikkumisele järgnevat menetlusprotsessi.
„Varem ei teadnud me piisavalt hästi, millised on politsei vaatevälja sattunud noore ja tema vanemate kogemused ning vajadused seoses süüteomenetluses osalemisega. See teadmine on aga oluline, kuna sellel, kuidas lapsi ja noori õiguskaitsesüsteemis koheldakse ja kuidas nad seda ise tajuvad, võib olla suur mõju nende edasisele elukäigule. Samuti mõjutab see nende usaldust süsteemi vastu,“ põhjendas Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Kaire Tamm vajadust teema süvitsi uurimise järele.
Uuringu käigus kaardistati alaealise ja tema vanemate teekond ja kogemused menetluses. Analüüs andis hea ülevaate noorte endi tõlgendustest ka selle kohta, kui intensiivse ja sisukana nad tajuvad erinevate spetsialistide tuge ning mil moel sekkumised nende elukorraldust mõjutavad.
Antropoloogilise uuringu metoodikaks olid menetlusprotsessi vaatlused ning intervjuud menetluses osalejatega.
Tervikpildi saamiseks intervjueeriti nii noori, nende pereliikmeid kui ka menetlustoimingutes osalenud spetsialiste.
Kaasatud noorte valimisel jälgiti, et esindatud oleksid erinevad süüteo liigid ja raskusastmed, aga ka sihtgrupi mitmekesisus vanuse, soo, koduse keele, päritolu ja haridustaseme järgi.
Peamise järeldusena leiti, et alaealiste õigusrikkujate kohtlemisel on toimunud mitmeid positiivseid arenguid. 2018. aastal süsteemis tehtud muudatused võimaldasid menetlejatel reageerida alaealiste õigusrikkumistele noore vajadustest ja taastava õiguse põhimõtetest lähtuvalt ning paindlikult. Noortega töötavad spetsialistid on võtnud aina enam kasutusele lapsesõbralikke töömeetodeid.
“Ehkki lapsekeskne menetlus on Eestis jõudsalt arenenud, tuli süvaintervjuudest ja kohapealsetest vaatlustest välja palju detaile, mis laste ja noorte kasutajakogemust elulisel tasandil mõjutavad,“ sõnas Rakendusliku Antropoloogia Keskuse uuringute juht Ehti Järv. Ta tõi esile nii tehnilist kui sisulist laadi takistused. “Esimeste seas on näiteks lastele ja ka nende vanematele keeruliselt mõistetav juriidiline keel või ka vene-eesti-vene suunalise tõlke kvaliteet. Lapsevanemate arvates ei kaasata neid menetlustoimingutesse piisavalt ning kohati on nii noortel kui peredel segadust spetsialistide, eriti kaitsja rolli osas,” selgitas antropoloog.
„Uuringust saadud teadmised võimaldavad meil töötada välja lapse ja tema lähikondsete vajadustest lähtuvaid lahendusi, mis tagavad mõjusamad mõjutusvahendid ning toetavama kohtlemise menetluses. Tänu uuringu inimkesksele metoodikale saame edaspidi pakkuda menetlejatele vajalikke koolitusi, mis nende hoiakuid ja oskusi täiendaksid,“ kommenteeris Kaire Tamm.
Loe kogu uuringut: Alaealise õigusrikkuja kasutajateekonna ja kogemuse analüüs
