2011 ehk 10 aastat tagasi: “Lastekaitse Liit peab vajalikuks seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmist”
Kümme aastat tagasi, 21. mail 2011, esitas Lastekaitse Liit Justiitsministeeriumile ettepaneku laste seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmiseks. Peamiste põhjustena asjaolu, et kuigi suguküpsus saavutatakse tänapäeval varem, on noortel siiski väiksem vaimne ja sotsiaalne küpsus otsuseid langetada ning neile otsustele ka kindlaks jääda. Teiseks ei pruugi teismelised tajuda seksuaalse läbikäimise tagajärgi just pikemas perspektiivis. Kunagi pole liiga hilja teha seda, mis on õige ehk et aeg on see muutus ellu viia ja seksuaalse enesemääramise eapiiri tõsta!
Justiitsministeeriumi 2011. aasta seksuaalse enesemääramise eapiiri muutmise analüüsis on välja toodud: “Inimese üks põhiõigusi on seksuaalne enesemääramisõigus, s.o õigus vabalt valida, kas, kellega, millal ja mil viisil seksuaalvahekorda astuda. Et kaitsta lapsi seksuaalse ärakasutamise eest ja tagada laste normaalne areng (sh eakohane seksuaalne areng), on seaduses määratud seksuaalse enesemääramise vanus. Eestis on see karistusseadustiku järgi 14 aastat, mis tähendab, et täisealise seksuaalvahekord noorema kui 14-aastasega on igal juhul seksuaalkuritegu.”
Intiimses lähedussuhtes on täiskasvanul suurema kogemustepagasi tõttu enam oskust avaldada mõju ning seega on pooled ebavõrdsed. Spetsialistide poolt on väljendatud, et keskmises puberteedieas võib noore arengutase olla füsioloogiliselt ja kognitiivselt väga erinev, mistõttu selles eas võivad teismelised olla väga erineva valmidusega iseseisvate otsuste langetamiseks. Eelnevat on rõhutanud ka Eesti Seksuaaltervise Liit.
Aastal 2020 Justiitsministeeriumi poolt läbi viidud laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise hoiakute ja kogemuste uuringu kohaselt on elu jooksul seksuaalse ahistamise või seksuaalvägivalla ohvriks internetis või väljaspool internetti langenud 45 protsenti 16–26-aastastest Eesti noortest. 67% noorte hinnangul ei räägita nendega seksuaalse väärkohtlemise teemal piisavalt palju. Veerand noortest leidis, et nendega räägitakse sel teemal piisavalt. Eelmisel aastal oli alaealise kannatanuga kontaktseid seksuaalkuritegusid 222, millest vägistamisjuhtumeid 71 – kusjuures toimepanijatest oli 77% lapsele tuttav isik.
Lastekaitse Liit on seksuaalse enesemääramise ea tõstmist pidanud vajalikuks juba aastaid. Ka sel aastal on vastavasisulised ettepanekud tehtud nii Justiitsministeeriumile kui Sotsiaalministeeriumile. Esitatud Eesti võrdse kohtlemise võrgustiku ühisaruandes Eesti kolmanda üldise korralise ülevaatuse (UPR) jaoks ettepanekuna kehtestada seksuaalse enesemääramise eapiiriks 16 eluaastat.
Eestile alates 1991 kohalduva ÜRO lapse õiguste konventsiooni üks neljast üldpõhimõttest on kõikide laste õigus olla ära kuulatud ja tõsiselt võetud. Seega on vaja enne otsuste langetamist küsida ka sihtgrupilt endilt, et kujundada seejärel koostöös spetsialistidega ühtne seisukoht sihtgrupi õigusi puudutava sätte sisustamisel. Aastal 2018 viisime Lastekaitse Liidu Noortekogu eestvedamisel kiirkorras läbi küsitluse (vastajaid: 36 vanuses 14-16), kus 2/3 vastanud noortest pooldas seksuaalse enesemääramise ea tõstmist.
Laste seksuaalse väärkohtlemise vastane töö nõuab erinevaid meetmeid ja tihedat siseriiklikku- ja rahvusvahelist koostööd. MTÜ Lastekaitse Liit teeb laste seksuaalset väärkohtlemist esitava materjali leviku tõkestamisel internetis tihedalt koostööd teiste siseriiklike organisatsioonidega sh õiguskaitseasutustega, internetiteenuse pakkujate, erinevate mittetulundusühingute ning rahvusvaheliste assotsiatsiooniga INHOPE. Selleks avas Lastekaitse Liit aastal 2011 veebipõhise tasuta teenuse www.vihjeliin.ee, mis võimaldab igal interneti kasutajal edastada teavet internetis levivast laste seksuaalset väärkohtlemist esitavast materjalist. Teabe saab edastada anonüümselt.
Kunagi pole liiga hilja teha seda, mis on õige ehk et teeme ettepaneku laste ja noorte tervise ning arengu kaitsmiseks tõsta seksuaalse enesemääramise eapiiri!
Sotsiaalkindlustusameti Lastemaja on lapsesõbralik erialade vaheline teenus, mida pakutakse seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks.
Samal teemal: Lastemaja peaspetsialist: laps ei ole süüdi