Tallinna Lastekaitse Ühing koos Eesti Lastekirjanduse Keskusega viisid läbi esseekonkursi
Tallinna Lastekaitse Ühing koos Eesti Lastekirjanduse Keskusega viis läbi esseekonkursi „Ka mul on õigus olla mina ise“. 11. novembril tunnustati parimaid üldhariduskoolide 8.-12. klasside õpilasi, kes mõtisklesid oma tekstides, milline võiks olla neid ümbritsev elukeskkond, noorte väärtused ja inimsuhted, et nad saaksid olla just sellised nagu soovivad. Konkursile laekus 27 tööd 11 koolist , mida hinnati eraldi nooremas ja vanemas vanusrühmas. Zürii märkis, et laekunud tööd olid väga omanäolised, samas ka isiklikud. Noored käsitlesid hetkel nende jaoks aktuaalseid teemasid, sealhulgas laste ja iga isiku õiguseid, vajadust öelda välja ka oma arvamust.
Esseekonkursi väljakuulutamise Facebooki postitus
Mirtel Kiisa Tallinna 32. keskkoolist juhtis tähelepanu küsimusele – kuidas jääda iseendaks ka siis, kui su teele visatakse takistusi? Ta jõudis järeldusele, et väikestest asjadest sünnivad teod, mis muudavad elamise nauditavamaks ning sisendavad veendumust olla mina ise. Selleks, et kõik saaksime olla need, kes soovime, on vaja toetavat keskkonda, sõpru ja perekonda. Positiivsus ja sallivus on kaks võtmesõna.
Elisabeth Valter Gustav Adolfi Gümnaasiumist arvas, et Eesti ei armasta igat oma last võrdselt ning selle võrduseni jõudmiseks vajab kogu riik veel aega – aega, et õppida tundma igat oma last ning näha, kui imelised inimesed õpivad Eestimaa pinnal kõndima. On üks asi armastada Eestit, armastada kogu hingest, aga kui tunned, et Eesti ei armasta sind vastu, siis varem või hiljem annab hing alla ning minnakse eemale, sest selline ainult lapsepoolne armastamine väsitab. Ta avaldas lootust tulla tagasi siis, kui me oleme mõlemad pisut vanemad ja õpetada Eestit meid kõiki armastama.
Mia Tõnisson Püha Mikaeli Koolist juhtis oma töös tähelepanu, et meie ühiskonnas on võimatu olla kõigile meelepärane, ometi peaks igaüks mõistma, et ta ongi isikupärane ja hea. Ühiskond võiks jõuda punkti, kus kedagi ei mõisteta hukka nende erinevuste pärast. Kui inimesed on suutnud viimase paarikümne aasta jooksu leiutada nutitelefonid ja välja töötada tehisintellekti, kuidas saab ühiskonna võrdsemaks ja empaatilisemaks muutmine olla nii raske, et me pole seega veel toime tulnud. Mina loodan, et paarikümne aasta jooksul areneme me kõik koos ühiskonnana ja loome uue ning turvalisema keskkonna.
Kim Lilii Tamm Rocca Al Mare gümnaasiumist leiab, et mina-ise-olemisel on jõud muuta ennast, teisi ja maailma, aga seda jõudu peab mõistlikult kasutama. Mina ise olemine aitab inimestel teha seda, mis on kooskõlas nende tunnete ja soovidega ning tundub neile oluline. See aitab proovida uusi asju ja läbi katsetamise leida endale parim elukeskkond. Teiste ja enda minade suhtes tuleb jääda nii avatuks kui võimalik, sest see on parim viis õppida ja paremaks saada.
Võitjatele pani stipendiumid välja Tallinna Lastekaitse Ühing koos B.O.B Fondiga Rootsist. Lisaks läks kõigi aktiivselt osalenud klasside vahel loosimisele ühiskülastus õiguskantsleri juurde. Loosiõnn naeratas Tallinna 32. Keskkooli 8. klassile õpetaja Kaie Belkovi juhendamisel.
Projekt valmis koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega ning sai osalise rahastuse Eesti Lastekaitse Liidu projektina „Kasvame koos“.