Tänasest jõustusid uued seadused: isapuhkus pikeneb 30 päevale ja vanemahüvitiste maksmine muutub paindlikumaks
Foto: Freepik.com
Täna, 1. juulil hakkasid kehtima mitmed uued seadused, sealhulgas pikeneb isapuhkus 30 päevani ja vanemahüvitise maksmine muutub paindlikumaks. Kokku jõustus juuli esimesel päeval ligi 40 õigusakti.
Isapuhkus pikeneb 30 päevale
Alates 1. juulist on töölepinguga töötaval isal õigus saada isapuhkust 30 kalendripäeva varasema kümne tööpäeva asemel. Lisaks muutub pikemaks periood, mille jooksul saab isapuhkust kasutada. Edaspidi on isal õigus võtta isapuhkust 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Varasemalt sai isapuhkust kasutada kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi.
Töölepingu seadus võimaldab isal oma puhkust kasutada ühes osas või osade kaupa. Seadusesse lisandub tööandjaid kaitsev põhimõte, et tööandja võib keelduda isapuhkuse andmisest lühema kui seitsme päeva pikkuse osana.
Juulist muutuvad ka isepuhkuse hüvitamise põhimõtted. Riik hüvitab edaspidi isale isapuhkuse vastavalt vanemahüvitise määramise ja maksmise reeglitele. See tähendab, et tööandjad ei pea enam arvestama isapuhkuse tasu suurust, tegema isapuhkuse tasu väljamakseid ega taotlema selle hüvitamist sotsiaalkindlustusametilt. Samas lisandub tööandjatele kohustus teha töötamise registrisse märge, et isa kasutab isapuhkust.
Pikemat isapuhkust saab kasutada isa, kelle laps sünnib pärast 2020. aasta 30. juunit ja kes ei ole enne lapse sündi isapuhkust kasutanud.
Vanemahüvitiste maksmine muutub paindlikumaks
Alates 1. juulist võib vanemahüvitist kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kuid riik maksab vanemahüvitist endiselt 435 päeva ees. See tähendab, et muudatus võimaldab perel valida, kas nad soovivad vanemahüvitist saada järjestikku või osade kaupa. Vanemahüvitist saavad paindlikumalt kasutada ka need, kes juba täna saavad vanemahüvitist.
Vanemahüvitise maksmist saab edaspidi peatada vastavalt lapsevanema soovile kalendrikuu kaupa. Erandiks on vanemahüvitise määramise algus- ja lõpukuu ning isa täiendav vanemahüvitis, kus periood võib olla ka lühem kui kalendrikuu. Vanemahüvitise maksmise jätkamisel vanemahüvitise suurust ümber ei arvutata.
Isad saavad 30 päeva täiendavat vanemahüvitist
1. juulil jõustub perehüvitise seaduse muudatus, mis annab kõikidele isadele õiguse saada isa täiendavat vanemahüvitist 30 päeva ulatuses iga lapse kohta. See lisandub praegusele vanemahüvitise saamise perioodile ning see ei ole ülekantav lapse emale.
Isa täiendavat vanemahüvitist saab isa kasutada endale sobival ajal 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Isa täiendavat vanemahüvitist on õigus saada nii töölepinguga töötajal, FIE-l, käsundus- ja töövõtulepinguga töötaval isal kui ka töötul. Töölepinguga töötavatel isadel on täiendava vanemahüvitise saamise õigus seotud isapuhkusel viibimisega.
Vaata ka teisi jõustuvaid õigusakte: Õigusaktid, mis jõustuvad 1. juulil 2020
Loe lisaks ka meie “Märka Last” veebiajakirja, mille viimane number on positiivse vanemluse ja isaduse teemaline: