Loovad lahendused õppetöös – digipaus Turba Koolis ja vahenädal Lihula Gümnaasiumis

Eile, 5. mail tegi valitsus otsuse, et haridusasutused võivad alustada osalist kontaktõpet alates 15. maist. Ühtlasi anti teada tänavuse kooliaasta lõpetamise kord. Ajal, kui suvine koolivaheaeg on praeguseks juba kiviviske kaugusel, vaatame tagasi viimasele kuule ning sellele, kuidas on erinevad koolid kõnealuses eriolukorras lähenenud ja tekkinud probleemidele loovaid lahendusi otsinud. 

Eriolukord vajab ka erilisi lahendusi

Nutiseade või arvuti, mis seni olnud noorele sõbraks ja õpetajale töövahendiks, muutus ühtäkki kohaks, kus me õpime ja õpetame, töötame ja puhkame, võimleme ja teatritükke vaatame. Selle kõige tulemusel on silmad udused ja pea raske, rääkimata sellest, et erinevatel lastel on erinevad erinev võimalus infole ligi pääseda ning samas ka erinev võimekus selle infoga midagi peale hakata.

Siinkohal on erinevad koolid otsinud ja leidnud lahendusi, millest kahte näidet jagame täna ka teiega. Nii näiteks rakendati Turba Koolis digipausi ehk tunnivaba päeva ja Lihula Gümnaasiumis vahenädalat. Millega täpsemalt tegu, seda uuris Lastekaitse Liidu projektijuht Ireen Kangro Turba Kooli huvijuhi Eneli Ööpiku ning Lihula Gümnaasiumi direktori Siret Kesküla käest.

Digipaus Turbas

Harjumaa piiril asuv väike Turba Kool leidis lahenduse, kuidas säästa õpilaste ja õpetajate tervist. Idee sündis huvijuhi iganädalasel veebikohtumisel õpilasesindusega. Veebikohtumistel lobiseti tavapäraselt tänasest olukorrast õppetöös ja kodustest tegemistest. Selgus, et kõik on väga väsinud. Huvijuht oli näinud samasugust pilti ka töötajate veebikohtumisel. Noortega olukorrale lahendust otsides, jõuti ühiselt järeldusele, et üks tunnivaba päev kulub kõigile ära.

Huvijuht viis idee kooli juhtkonnani ja töötajate veebikoosolekul kiitsid mõtte heaks kõik õpetajad. Õhku jäi veel küsimus: „Kas sel päeval ei pea mitte midagi tegema?“.

Tunnivaba teisipäeva (14.04) plaan sai selline, et huvijuht koostas kolmele kooliastmele erinevaid tegevusi, mida noored saavad iseseisvalt, ilma nutiseadmeta teostada. Oluliseks lisakriteeriumiks oli see, et lapsevanem võib soovi korral toredaid tegevusi koos lapsega kodus kaasa teha, kuid see pole ülesande lihtsuse tõttu tingimata vajalik.

Näiteid tegevustest

• Jäljenda koduste vahenditega mõnda maali või skulptuuri.
• Õue jalutama minnes vali enda kodu lähedal olev puu ja mõõda tema orienteeruv kõrgus. Jalutuskäigule mine üksi või kahekesi, järgides reegleid!
• Leia õhtujutu kuulamiseks kodus kaaslane ja kuula õhtul kell 20.45 Vikerraadiost lastele mõeldud õhtujuttu. 

Õpetajad kandsid tunnivaba päeva tegevused e-päevikusse  ja õpilased andsid  järgneval päeval vabas vormis tagasisidet. Tegevused olid lõimitud matemaatika, kunstiõpetuse, eesti keele ja teiste ainetega. Iga õpetaja sai soovi korral ka õpilaste tulemusi hinnata või lisaboonust ainetundi jagada.

“Tunnivaba teisipäeva kohta saame kokkuvõtvalt öelda, et koolipere silmad ja närvid said puhata. Ühtlasi on hea meel, et suutsime ka eriolukorras lähtuda oma kooli kõige olulisemast põhiväärtusest, milleks on tervis,” võttis kooli huvijuht Eneli Ööpik kogu selle mõttearenduse tabavalt kokku.

 

---

Vahenädal Lihulas

Kui lähtuda ütlusest, et koolipere tugevuse määrab ära ta kõige nõrgem õpilane, võttis Lihula Gümnaasium eriolukorra neljandal nädalal iseseisvalt aja maha. Vajutas STOP nuppu, et järgi aidata ja toetada neid õpilasi, kes seda vajasid, tugevdades sel moel tervet kooliperet, õpilasi, õpetajaid kui ka lapsevanemaid.

Koolijuht Siret Kesküla ettepanek ja küsimus: “Mis oleks, kui võtaks ühe nädala rahulikumalt?”

Kuidas Te vahenädala mõtteni jõudsite? Mis ajendas Teid koolijuhina õppeaasta keskel STOP nuppu vajutama?

Kolm esimest kodusõppe nädalat tõid veerandile Lihula Gümnaasiumi õpilastest väikese või suurema mahajäämuse. Eelkõige olid mahajääjateks noored, kes vajavad rohkem õpetaja tuge ka tavapäraselt. Koolijuhina pean mõtlema IGA õpilase peale.

Seega otsustasin rakendada 6.-10.aprill (10. aprill oli nagunii suur reede ja seetõttu vaba) vahenädalat, et anda võimalus mahajääjatel klassikaaslastele järgi jõuda ja samas anda nendele nö tublidele õpilastele ja peredele natuke hingetõmbeaega.

Ennekõike vajasid abi pered, kus isad-emad käivad endiselt tööl edasi ja lapsed õpivad suures osas üksi. Peale tööpäeva aitavad vanemad küll lapse koolitöödes järje peale, kuid see on ikkagi paljudele peredele väga raske aeg. Vanemad on pandud õpetaja rolli. See on uus roll, mida nad ei peagi oskama, kuna see on meie töö ja vastutus.

Lõplik otsus sündis mitme asja koosmõjul – osalt koolijuhi sisetundest, teisalt Haridus- ja Teadusministeeriumiga konsulteerides, ent muidugi ka eKooli andmete ning õpilastelt, lapsevanematelt ja õpetajatelt saadud tagasiside põhjal.

Kuidas vahenädal läbi viidi?

Enamuses oli õppetööst mahajäämus tekkinud 6-12 klassi õpilaste hulgas. Õpetajad pöörasid eraldi tähelepanu ja tegelesid aktiivselt õpilastega, kes olid õppetöös maha jäänud ja vajasid järele aitamist. Õpilastele, kellel oli õppeprogramm omandatud, oli õpetajatel uue õppimise andmine või kodutööde hindamine keelatud.

Õpetaja võis olla nn „ajasisustaja“ (nt anda midagi lugeda, vaadata, nuputada vms), kuid seda rohkem oma initsiatiivist, vastavat kohustust ei õpetajale ega õpilasele polnud. Kellel järele aitamist vajavaid õpilasi polnud, said tegeleda õppetööd ettevalmistava osaga või puhata. Ega ainult õpilased ei vajanud vahenädalat, vaid ka õpetajad. Teha igapäevaselt 10 tundi arvuti taga tööd, on õpetajale väga kurnav ning teeb ta katki.

Millised raskused ilmnesid vahenädala läbiviimisel? Kuidas Teie kohati radikaalne otsus ¾ kooliõpilastest õppetööst puhkusele saata õpetajate seas vastu võeti?

Idee omaksvõtmine meeskonnas võttis aega ja nõudis korduvat selgitustööd. Osadel õpetajatel oli kartus, et oleme niigi maas ja jääme seeläbi veelgi enam maha. Samas, suures plaanis pole võimalik, et õpilane ühe nädalaga maha jääb. Seda enam, et selle nädala reede oli nagunii suur reede.

Vahenädala fookuses olid lapsed, kellega on meil vaja sügisel jätkata. Kuidas jätkata, kui nad on juba praegu maha jäänud? Seega aitame nad pigem kohe järele.

Leian, et nii kriisi ajal kui ka kriisi väljudes peab fookuses olema õpilane oma eripäradega. Õpetades tuleb lähtuda lastest, mitte õppeainest. Eriolukord võimendab veelgi vajadust fookust selgena õpilastel hoida, kuna osade laste baasvajadused on rahuldamata (kõht tühi, vahendite ligipääs puudulik, pole tuge õppimisel), on mahajäämus juba sisse kirjutatud.

Meil oli raskusi. kui õpetaja hoidis fookuse ainult oma õppeainel ja nö programmi täitmisel. Ma väga sooviksin, et õpetajad suudaksid näha enda ainest ja etteantud programmist kaugemale ning näha õpilast kui indiviidi.

Samas, vahenädalale läksime ikkagi koos ühtse meeskonnana ja omavahelise kokkuleppega nõrgemaid tugida ja tugevamaid inspireerida.  Tunnustan oma õpetajaid, et nad mu ideega kaasa tulid ning on hästi hakkama saanud. Meil on väga tublid õpetajad, kes kogu eriolukorra vältel on leidnud ise innovaatilisi lahendusi.

Kas vahenädal andis soovitud tulemusi?

Loen vahenädala õnnestunuks, kuna veerandist umbes pooled õpilastest said oma asjad järgi tehtud. Ka ei ole olnud kuulda rohkem kriitikat õpetajatelt, kes olid algselt vahenädala vastu. Õpilased ja vanemad jäid kuuldavasti rahule, pered said puhata. Klassijuhatajatelt, kes jälgisid konkreetseid tuge vajavaid lapsi, tuli väga positiivne tagasiside. Ka oli mul kohe alguses mitmeid õpetajatest toetajaid, aitäh neile.

Veel soovin öelda, et vahenädal ei olnud vajalik üksnes õpilastele-peredele, vaid ka õpetajatele endile. Ma ju tean, millise mahviga nad praegu töötavad, väike paus kulus neilegi ära, et saaksime üheskoos ühe joone tagant jälle edasi minna. Ka vanematelt on õpetajatele tulnud positiivne tagasiside. Koostöö kodu ja kooli vahel tugevneb ja see teeb ainult rõõmu.

 

---

Ireen Kangro
Lastekaitse Liidu projektijuht
Fotod: erakogu ja Lihula Gümnaasiumi Facebook

Lisainfo Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt: Haridusasutused võivad alustada osalist kontaktõpet alates 15. maist