MTÜ Lastekaitse Liit ettepanekud Eesti erakondadele Eesti laste õiguste ja heaolu tagamiseks

Eesti Iseseisvuspartei
Eesti Keskerakond
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Eestimaa Ühendatud Vasakpartei
Eesti Reformierakond
Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste kogu
Eesti Vabaerakond
Erakond Eestimaa Rohelised
Isamaa Erakond
Rahva Ühtsuse Erakond
Sotsiaaldemokraatlik Erakond

03.09.2018 nr 1-2/18/38

Vanemlus ja perede toetamine laste kasvatamisel

Lapsel on õigus turvalisele ja arendavale perekeskkonnale. Perede elukvaliteedi ning lapse heaolu ja edasise elutee olulisteks mõjutajateks on vanemlikud oskused, lapsevanemate võimed kujundada kvaliteetseid paari- ja lähisuhted ning võtta teadlik vastutus laste kasvatamise eest. Tihti takistavad puudulikud teadmised laste kasvatamisega seotud probleemide korral nõu ja tuge küsimast. Hoolimata kehalise karistamise keelustamisest on vanemate suhtumine laste kehalisse karistamisesse endiselt Eesti ühiskonnas levinud. Eestis on üle 12 000 lapse, kelle ülalpidamiskohustust vanema poolt vabatahtlikult ei täideta. Vanemate hooldus- ja suhtlusõigusega seonduvate küsimuste lahendamiseks ei ole kõigile kättesaadavalt ja ühtse kvaliteediga tagatud nõustamis- ja lepitusteenused.

• Tõhustada vanemlusprogrammide üle-eestilise kättesaadavuse suurendamisega eesti- ja muukeelsete vanemate teadmisi ja oskusi ning valmisolekut oma vanemlike kohustuste täitmiseks.
• Toetada teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, soodustamaks positiivseid, vägivallavabasid ja lapsi kaasavaid kasvatusviise.
• Seadustada perekonnaõiguslikes vaidlustes kohustuslik lepitusteenus ja käivitada lepituse ühetaolise ja kvaliteetse kättesaadavuse tagamiseks riiklik teenussüsteem.

Turvaline kasvukeskkond

Registreeritud perevägivalla juhtumitest on vähemalt veerandil juhtudel perevägivalla pealtnägijaks või kannatanuks laps. Perevägivalla juhtumites langevad lapsed kõige sagedamini kehalise väärkohtlemise, seksuaalse väärkohtlemise ja ähvardamise ohvriks. Laste seksuaalse kuritarvitamise esinemissagedus Eestis on kõrge, samal ajal kui avastamise määr on madal ning toetusteenuste kättesaadavus ei ole regiooniti ühtlaselt tagatud. Eestis on jätkuvalt kõrge koolikiusamise tase. Kõrge internetikasutuse tõttu on lastel ka oht veebikeskkonna riskide (nt küberkiusamine, grooming, jms) kogemiseks suurem.

• Arendada väärkoheldud laste abistamise süsteem tervikuna nii, et lapsohver saab sõltumata elukohast vajalikku abi nii enne menetlust, menetluse ajal kui ka pärast seda. Kannatanute kaitsevajaduste hindamise oskuste parandamiseks täiendada menetlejate koolitusprogramme ja õppematerjale.
• Tagada õigusrikkumisi toime pannud laste õigeaegne ning lapsesõbralik abistamine.
• Tugevdada meetmeid, mida rakendatakse erinevate kiusamisviiside vastu võitlemisel, sealhulgas õpetajate, koolipersonali ja õpilaste võimekuse parandamine mitmekesisusega toimetulemisel ja konfliktide lahendamisel ning laste osalemise kindlustamine kiusamise vähendamisele suunatud algatustes.
• Toetada haridusasutustes töötavate lastega töötavate spetsialistide pädevuse tõstmist, et erinevate pedagoogiliste võtete ja meetodite abil toetada laste ning vanemate sotsiaalsete oskuste arengut.
• Suunata järjepidevalt ressursse turvalise õpikeskkonna loomiseks kõigile lastele ja noortele kõigis haridusastmetes alates lasteaiast.
• Toetada süsteemselt laste ja lapsevanemate teadlikkuse suurendamist erinevatest interneti ja digitaalsete kommunikatsioonivahendite kasutamisega seotud riskidest.

Lastekaitse ja -hoolekanne

Lastekaitse ja -hoolekande valdkonda on Eestis liigselt arendatud projektipõhiselt, omamata pikaajalise rahastuse perspektiivi. Riigil puudub ülevaade lastekaitsesse suunatavate ressursside kasutamise tulemuslikkusest, sh puudub info, kuhu ja kuidas täpsemalt kohalikud omavalitsused finantsvahendeid suunavad. Riigis ei hinnata riigieelarvest eraldatud raha mõju laste õiguste kaitsele, ega rakendata vastavasisulist eelarvestamist. Lastekaitsetöö korraldus, tavad ja töömeetodid on omavalitsustes väga erinevad ja tihti on probleemiks lastekaitsetöötajate ülekoormatus ja ajapuudus, mistõttu kannatab mh ennetustegevus. Kuigi asendushooldusel viibivate laste arv on vähenenud, siis perehoolduse osakaal asendushoolduses ei ole suurenenud, vähenenud on ka hooldusperede arv.

• Tagada riigieelarves vahendid lastekaitse- ja lastehoolekande süsteemseks arendamiseks pikemas perspektiivis.
• Luua lastele suunatud eelarvevahendite kasutamise mõju hindamiseks ühtne seiresüsteem. Viia läbi eelarvevahendite kuluefektiivsuse mõjuhindamised valdkondades, mis on lapse õiguste ja heaolu tagamisega seotud.
• Kehtestada vajalikud rakendusaktid ja teha eelarvelised eraldised kehtivate seadusandlike meetmete tulemuslikuks rakendamiseks. Suunata ressurssi järjepideva ennetustegevuse teostamiseks.
• Tõhustada multidistsiplinaarsest koostööd eri tasanditel. Suurendada lastega töötavate spetsialistide, sh õigus- ja korrakaitseorganite töötajate teadmisi ja oskusi lapsesõbralikust menetlusest.
• Toetada laste kasvamist perekonnas ning pakkuda perest eraldatud lastele kvaliteetset perepõhist asendus- ja järelhooldust.
• Suunata kohalikesse omavalitsustesse täiendavaid sihtotstarbelisi ressursse lastekaitsetöötajate juurde palkamiseks, et igas omavalitsuses oleks edaspidi vähemalt 1 lastekaitsetöötaja 1000 lapse kohta.
• Tõsta lastekaitse valdkonna osapoolte kvalifikatsiooni ja kompetentsi ning sekkumistegevuste kvaliteeti. Kompetentside arendamisega on vaja tegeleda süsteemselt koostöös ülikoolide ja teiste teadusasutustega.

Haridus

Riiklikult kinnitatud õpikäsitus, õppijate eri tüüpi andekuste väärtustamine ning erivajaduste märkamine ei ole muutunud kõikides haridusasutustes senini õppeprotsessi lahutamatuks osaks. Jätkuvalt on probleemiks laste koolist väljalangemine enne põhihariduse omandamist ja noorte tööturult või õpingutest eemale jäämine pärast põhikooli lõpetamist ilma õpinguid jätkamata või kutseharidust omandamata. Koolikiusamise tase on kõrge. Mitte kõigile puudega lastele ei suudeta tagada kohta lasteaias ja elukohajärgses koolis ning tugi õpetajatele (holistlik õpetajakoolitus, õpivahendid, toetavad tugiteenused) erivajadustega laste õpetamiseks on puudulik. Ebaühtlane on koolide valmidus realiseerida hariduslike erivajadustega laste õigust haridusele. Kaasava hariduse kontekstis on probleemiks ka käitumishäirete või õpiraskustega laste õpetamise kvaliteet ja neile sobivate õpivõimaluste pakkumine, mh napib pädevaid õpetajaid.

• Arendada õpetajaharidust (sh suunata suuremat tähelepanu alternatiivsetele õpetamisstrateegiatele lähtuvalt õpilase individuaaloskustest), õppevara (sh digitaalset), laste varast keeleõpet ning integreeritud õppesüsteemi laste erivajaduste varajaseks märkamiseks ja toetamiseks.
• Tõhustada  tervise, sotsiaal- ja haridusvaldkonna järjepidevat koostööd kindlustamaks lastele vajalike tugiteenuste kättesaadavus ja kvaliteet olenemata lapse elukohast ja haridusliku erivajaduse olemasolust. Tagada igas haridusasutuses laste vajadustele vastav tugiteenuste kättesaadavus.
• Arendada haridussüsteemi tervikuna kaasava ja sallivuse suurendamisele suunatud hariduspoliitika efektiivseks ja järjepidevaks rakendamiseks (sh koolitused õpetajatele, vajaliku õpikeskkonna kohandamine, kiusamisennetuse programmide toetamine).
• Suurendada inimõiguste hariduse (sh lapse õiguste) ja sotsiaalsete oskuste õpetamise mahtu erinevatel haridusastmetel ja lastega seotud ametialade tasemeõppes ja täienduskoolituses.
• Toetada õpetajaskonna teadlikkuse tõstmist mitteformaalse hariduse võimalustest ja vastavate õppemeetodite välja töötamist koostöös laste ja noortega.

Tervis

Laste tervishoiukorraldus vajab kiireid muutusi, kuna laste haigusi ei märgata piisavalt vara, lapsed ei jõua õigeaegselt ravile, ravi ei ole alati järjepidev ja riigil puudub ülevaade haigete laste arvust ja nende haigustest. Toitumis- ja ainevahetushäiretesse haigestunud laste arv on pidevas kasvutrendis ja enamlevinud põhjusteks on laste ebatervislik toitumine ning vähene liikumine. Laste osatähtsus puuetega inimeste seas on 2017.a andmetel 41%-[1], sh psüühika- ja käitumishäired on võrreldes 2010. aastaga kasvanud 3,4 korda. Narkootikumide tarvitamine on noorte hulgas kasvab, kusjuures Eesti on Euroopas esikolmikus legaalsete ja illegaalsete uimastite tarvitamise näitajate poolest. Tõsine probleem on eriarstiabi, eriti psühhiaatrilise abi piisav ja õigeaegne kättesaadavus.

• Muuta esmatasandi skriiningud, sh pereõe korduvad koduvisiidid kuni 1-aastaste laste arengu- ja tervisehäirete varajaseks avastamise tagamiseks
• Suurendada vanematele tehtavat teavitustööd laste immuniseerimise, hambaravi, tervisliku toitumise, liikumise ja muu terviseedenduse osas.
• Soodustada tervislikku toitumist toetavat keskkonda ja suurendada toetust laste liikumist edendavatele programmidele, sh tagada igale lapsele võimalus perioodiliselt osaleda vähemalt ühes riiklikult rahastatud liikumist edendavas programmis.
• Luua riiklikul tasandil ühtne laste vaimse tervise poliitika. Korraldada selgepiiriline riiklik finantseerimine (sh hõlmatud ka eriarstiabi ning kohaliku tasandi teenused), suurendada ennetust, suunates valdava osa esmase ja teisese tasandi sekkumiste rahastusest lapse igapäevasesse keskkonda.
• Tagada kõikidele lastele ligipääs järjepidevatele tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenustele, samuti tagada tugispetsialistide olemasolu lasteasutustes.
• Ühendada toimivaks ja koordineeritud võrgustikuks perearsti-,  koolitervishoiu-, eriarstiabi- ning õppenõustamisteenus.
• Suurendada alaealiste uimastisõltlaste ravi ja rehabilitatsiooni mahtu ning suunata ressursse uute tõenduspõhiste uimastiennetuse meetodite kasutamiseks.

Töö ja tööpraktika

Mõistetav on, et alaealisega töösuhte sõlmimisel on vajalik täiendav kaitse alaealistele, eelkõige täiskasvanud töötajast erinevate teadmiste, kogemuste, võimete, vaimse ja füüsilise tervise ning koolikohustuse tõttu. Samas on tekkinud Eestis olukord, kus alaealistel on suveperioodil väga keeruline leida temale eakohast ajutist tööd. Seega ei saa ka eeldada, et noorte hulgas tekiks tööharjumus ja areneksid tööoskused. Olukorras, kus tööhõive tõstmine noorte seas on üks Eesti prioriteete, puudub paraku täna endiselt terviklahendus NEET (youth neither in employment nor in education or training) noorte aktiveerimiseks ja toetamiseks. Eestit iseloomustab kõrge väljalangevus kutsekoolidest, kutsehariduse kehv maine, tööpõhise õppe kitsas levik ja praktikavõimaluste puudumine. Samas noorte vähene või puuduv töö- ja praktikakogemus vähendab noorte konkurentsivõimet tööturul.

• Käsitleda NEET-noorte probleeme terviklikult, sh tagada ennetamisest, sekkumisest ja kompenseerivatest meetmetest koosnev kompleksne lähenemine.
• Seadustada paindlikumad töösuhted ka alaealistele, tagades samal ajal nende efektiivse kaitse töösuhetes, sh võlaõiguslike töövormide puhul.
• Vähendada noorte tõrjutust tööturul pakkudes koostöös erasektoriga neile eakohast töökogemust ja -oskusi, tagades sellega tulevikus noorte edukama toimetuleku tööturul.
• Tunnustada ettevõtteid, kes pakuvad noortele eakohaseid töö- või praktikakohti, luues selleks ettevõtete tunnustamise metoodika.

[1] Kreitzberg, M. (2017) Puuetega inimeste arv, suundumused ja osatähtsus rahvastikus. Sotsiaaltöö, 3/2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.tai.ee/images/uudiskirja_Puuetega_inimeste_arv.pdf

/allkirjastatud digitaalselt/

Tõnu Poopuu

MTÜ Lastekaitse Liit juhatuse liige