Lastekaitsepäeva, 1. juuni, kuulutamisest riiklikuks tähtpäevaks

Arvamuse edastas Lastekaitse Liit Riigikogu Põhiseaduskomisjonile

MTÜ Lastekaitse Liit toetab käesolevat eelnõu, millega täiendatakse pühade ja tähtpäevade seadust punktiga, mis sätestab riikliku tähtpäevana l. oktoobri omavalitsuspäevana. Samas teeb Lastekaitse Liit ettepaneku täiendada pühade ja tähtpäevade seadust ka punktiga, mis sätestab riikliku tähtpäevana l. juuni lastekaitsepäevana.

Eesti on ratifitseerinud ÜRO lapse õiguste konventsiooni (1), mis rõhutab vanemate kõrval riigi rolli lapse õiguste kaitsmisel ja arenguks vajalike tingimuste loomisel. Vananeva ja kahaneva elanikkonnaga Eestis on iga laps väärtuslik.

Lapsed on rahvastikurühm, kelle heaolu on keskse tähtsusega nii nende üldise olukorra ja elukvaliteedi seisukohalt kui ka tulevikku tehtava investeeringu kontekstis (2). Lapse heaolu väljendub selles, kuivõrd on talle tagatud tema inim- ja kodanikuõigused, sotsiaalne õiglus ja kodanikuühiskonnas osalemine (3). ÜRO lapse õiguste konventsioonist ja Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikest 3 ning kehtivast lastekaitseseadusest tulenevalt tuleb kõikides lastega seotud toimingutes, mida teevad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, esikohale seada lapse huvid. Samuti peab lapse õigustest lähtumine ja edendamine olema seotud reaalsete rakenduslike meetmetega, mis on suunatud laste põhivajaduste rahuldamisele ja heaolu tagamisele.

Lapse arengut ja heaolu mõjutavad lisaks päritolule ja bioloogilisele ning psühholoogilisele keskkonnale ka sotsiaalne keskkond, mida mõjutavad muuhulgas ka ühiskondlikud otsused.

Otsus hakata tähistama lastekaitsepäeva riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud, kannab endas sõnumit, et ühiskonnas on lapsed väärtustatud samuti kui emad, isad ja vanavanemad – on ju ka neil oma riiklik tähtpäev. Nii, nagu omavalitsuspäeva muutmine riiklikuks tähtpäevaks on võimalus omavalitsuste rolli tõstmiseks ühiskonnas, on lastekaitsepäeva muutmine riiklikuks tähtpäevaks laste olulisust ja väärtuslikkust märgiliselt kinnitav samm.

Lastekaitsepäeva tähistamine sai alguse 1925. aastal Genfis toimunud ülemaailmsel konverentsil. Kuigi mitmed riigid tähistavad lastekaitsepäeva erinevatel aegadel, on Eestis kinni peetud 1. juuni tavast, mis on pärit Ameerikast. Nimelt kutsus Hiina konsul 1925. aastal San Franciscos traditsioonilise Hiina Draakonifestivali tähistamiseks kokku Hiina lapsed, kellel polnud vanemaid. Sealt saigi alguse traditsioon tähistada lastekaitsepäeva igal aastal juunikuu esimesel päeval.
Eestis alustas Lastekaitse Liit lastekaitsepäeva tähistamist 30 aastat tagasi. Soomes nimetati 2013. aastal riiklikuks tähtpäevaks 20. november kui rahvusvaheline lapse õiguste päev. Tolleaegne Soome siseminister Räsanen rõhutas, et elanikkonna vananedes on endisest olulisem meeles pidada, et ühiskonna tulevik on lastes. Samas on Eestis pigem kinnistunud traditsioonina tähistada nn laste päevana 1. juunit kui lastekaitsepäeva. Aastate jooksul on lastekaitsepäeva tähistamine aina populaarsem ja laiaulatuslikum. Eelmisel aastal 01. juunil rõhutas traditsioonilisel “Lastega ja lastele” (4) tunnustusüritusel Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid oma kõnes, et lapsed ja noored ei ole lihtsalt vähendatud variant suurtest inimestest. Pealekasvava põlvkonnana viivad nad läbi olemuslikku ja sisulist muutust ühiskonnas. Lastega peaksid kokku käima sõnad nagu “innustamine”, “suunamine” ja “julgustamine”.

MTÜ Lastekaitse Liit on aastaid kutsunud üles märkama ja tähistama lastekaitsepäeva võrdselt täiskasvanute pidupäevadega, ning lõpetama muu hulgas olukord, kus päeval, mis peaks olema lastel ja laste üle rõõmustamise päev, peavad põhikooli lõpetajad eksamit tegema.

Aastal 2016 anti Eestile ÜRO partnerorganisatsiooni IFFD (International Federation for Family Development) poolt auhind, millega tunnustati riigi järjepidevat ja jõulist tegevust laste ja perede heaolu parandamisel. Riik väärtustab emasid, isasid ja vanavanemaid, heisates riigilipud. Nüüd on riigil aeg astuda järgmine samm ja kuulutada l. juuni lastekaitsepäevana riiklikuks tähtpäevaks. Seega teeb MTÜ Lastekaitse Liit ettepaneku täiendada eelnõu teksti ja sõnastada see järgmiselt:
”Pühade ja tähtpäevade seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 punkti 3(1) senine tekst loetakse punktiks 3(2) ning paragrahvi täiendatakse punktiga 3(1) järgmises sõnastuses:
”3(1) 1. juuni – lastekaitsepäev;”.”

(1 )ÜRO Lapse õiguste konventsioon. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/24016
(2) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Lapse õigusi käsitlev ELi tegevuskava““. 2012/C 43/08. Arvutivõrgus kättesaadav: http://eurlex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2012:043:0034:01:ET:HTML
(3) Reinomägi, A., Sinisaar, H., Toros, K., Kutsar, D. 2013 „Sissejuhatus: lapse õigused ja heaolu“. Statistikaameti
kogumik: Laste heaolu. Tallinn.
(4) Neljandat korda toimuva tunnustussündmust „Lastega ja lastele“ aitasid korraldada MTÜ Lastekaitse Liit, MTÜ Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit, MTÜ Oma Pere, MTÜ SEB Heategevusfond, Õiguskantsleri Kantselei ja Vabariigi Presidendi Kantselei.