Uuringu „Laste ja noorte osalus ja kaasamine koolis“ tutvustus

„See, et antaks valida, kes mida teeb, mitte nii et kõike otsustaks klassijuhataja ja kolm viielist tüdrukut “ – 14-aastane poiss Pärnust

MTÜ Lastekaitse Liit poolt 20. novembril avaldatud uuringu “Laste osaluse toetamine ja kaasamine koolis” (milles osales kokku 1787 last ja noort) tulemused kinnitavad, et õpilased peavad enda kaasamist koolielu korralduslikesse küsimustesse oluliseks. Kaks kolmandikku (66%) vastanutest kinnitas, et peab väga (27%) või üpris (39%) oluliseks, et õpilastelt küsitakse arvamust koolielu korraldamise kohta. Murelikuks teeb asjaolu, et küsitluses kinnitas paraku ainult 33% lastest ja noortest, et kool on neid kaasanud koolielu korraldamisesse, samas kui 75% õpilastest soovib antud teemadel kaasa rääkida.

MTÜ Lastekaitse Liit peab vajalikuks järjepidevalt ellu viia ÜRO lapse õiguste konventsiooni rakendamist puudutavaid uuringuid (eelmisel aastal avaldati uuring “Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessides”, mille fookuses oli KOV´i tasand).

Käesoleval aastal 01.06.-15.10. läbiviidud uuring keskendus keskkonnale, millega lapsed ja noored igapäevaselt kokku puutuvad – koolile. Uuringu “Laste osaluse toetamine ja kaasamine koolis” eesmärgiks oli laste ja noorte seas läbiviidava küsitluse käigus välja selgitada, mil määral kaasavad koolid lapsi koolielu puudutavatesse otsustesse, mil viisil ja mis teemadel nad seda teevad. Samuti, kas kaasamine on laste ja noorte arvates piisav, mis teemadel nad sooviksid sõna sekka öelda, ning mil viisil nad seda kõige meelsamini teeksid. Tulemused on väga huvitavad, sealhulgas keelegrupiliste erinevuste osas.

Kokku osales uuringus 1787 (1383 eesti ja 404 vene emakeelega) last ja noort. Soolises lõikes: 766 mees- ja 1021 naissoost vastajat. Vastajate vanus 7-26, keskmine vanus 12,35 eluaastat. Positiivsena saab välja tuua, et küsimustikule vastasid eestikeelsed õpilased 212-st ja venekeelsed õpilased 63-st koolist üle Eesti (esindatud nii põhikoolid, gümnaasiumid, kutsekoolid kui ka lasteaiad (1 vastaja) ja ülikoolid (1 vastaja TÜ, 1 vastaja TLÜ), samuti olid vastajad viiest väljaspool Eestit asuvast koolist (Soome, Saksamaa)). Teema olulisust ja aktuaalsust ühiskondlikul tasandil näitab lisaks uuringust osavõtu aktiivsusele ka asjaolu, et lapsed ja noored tegid väga palju ettepanekuid koolis osalemise ja kaasamise edendamiseks. MTÜ Lastekaitse Liit on väga tänulik kõikidele uuringus osalenud lastele ja noortele ning nende juhendajatele.

Kool on laste ja noorte elus tähtis sotsiaalne keskkond, mis peab olema turvaline ning toetama õpilaste igakülgset arengut. Kooli eesmärgiks peab olema õppekeskkonna arendamine, kus õpilased on motiveeritud ja rahulolevad. Ainuüksi 1. klassi läks 2014/2015 õppeaastal ca     15 000 õpilast. Üldhariduskoolide päevaõppe ca 137 000 õppuri õpetamine ja kasvatamine on väljakutse mitte ainult kodu ja kooli, vaid kogu ühiskonna jaoks. ÜRO lapse õiguste konventsiooni aluspõhimõtete kohaselt on laps autonoomne ja aktiivne õiguste kandja, olenemata oma vanusest. See põhimõte on väljendatud konventsiooni artiklis 12, mis sätestab lapse õiguse oma seisukohale igas teda puudutavas küsimuses ning õiguse ärakuulamisele ja arvesse võtmisele lähtuvalt tema east ja küpsusest. Kaasamine on aktiivne tegevus, millega edendatakse laste ja noorte võrdväärset rolli ühiskonna liikmetena, ning on ennekäike tegevus, mis edendab laste ja noorte enda kogemust osalejaks olemisest. Õpetajatel ja koolil tervikuna on seega kaasajatena tähtis roll. Samas vastutus laste kodanikuks kasvatamisel ei ole üksnes koolil, oluline roll on ka toetaval kodul, koolivälisel tegevusel (organisatsioonid, huviringid), ning ühiskonna hoiakutel tervikuna. Arenenud demokraatiat iseloomustab ühiskonna kõigi sotsiaalsete rühmade (sh laste ja noorte) huvide ja vajadustega arvestamine ning nende sotsiaalne kaasatus. Lapsi puudutavate otsuste tegemisel on vaja kuulata ka laste häält: „Oluline, et suuri otsuseid ja valikuid ei tehtaks ilma õpilaste arvamust arvestamata, ja arutataks kõigiga otsuse tegemise vajalikkust või mittevajalikkust,“ rõhutas uuringus 13-aastane tüdruk Kääpalt.

Uuringutulemused kinnitasid, et koolidel tuleb olla senisest aktiivsem õpilaste kaasamisel, osalemisvõimaluste loomisel ja laste ja noorte osaluse toetamisel. Kaasamine tugevdab ühtekuuluvust kooli tasandil, sest annab õpilaskonnale sõnumi, et ka nende arvamusel on kaal õpikeskkonna kujundamisel. Õpilaste poolt eelistatud teemad, kaasamise viisid ja kanalid aitavad muuhulgas aktiveerida õpilasi oma arvamust avaldama – eelneva tulemusena paraneb tervikuna koolisisene kommunikatsioon ja suureneb õpilaste rahuolu kooliga.

MTÜ Lastekaitse Liit tänab koostööpartnereid, kes küsimustiku levitamisele kaasa aitasid: Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus,

Eesti Noorsootöö Keskus, Haridus- ja Teadusministeerium (eraldi tänu Tiina Petersonile), jpt. Uuringu koostamist toetas Sotsiaalministeerium läbi Hasartmängumaksu Nõukogu.

Käesoleva uuringu üheks eesmärgiks on tekitada ühiskonnas aktiivset arutelu laste osalemisest ja kaasamisest koolikeskkonnas. Julgustame kõiki uuringu tulemustega tutvuma,

õpilaste ettepanekuid arvestama ja neid igapäevaselt rakendama!

 Tutvu uuringu tulemustega siin: “Laste osaluse toetamine ja kaasamine koolis”

Aktiivset laste ja noorte kaasamist soovides,

MTÜ Lastekaitse Liit