MTÜ Lastekaitse Liit arvamus lasteombudsmani ümarlauale „Laste vaesus – otsime lahendusi!“

MTÜ Lastekaitse Liit kiri lasteombudsmanile 05. märtsil 2012

MTÜ Lastekaitse Liit tunnustab lasteombudsmani nii olulise ja vajaliku teema, kui laste vaesus, süvaanalüüsi kaudu päevakorda tõstmise eest.

MTÜ Lastekaitse Liit on antud teemale aastate vältel järjepidevalt tähelepanu juhtinud (koolitoit, toimetulekutoetuse tõstmise vajalikkus, tervistav suvepuhkus, varajane märkamine, tugiisikuteenus, kohustuslik arstlik kontroll jne). On hea meel tõdeda, et Lastekaitse Liidu pikaaegsel ärgitusel ja initsiatiivil võeti Riigikogus 08.04.2010 olulise tähtsusega riikliku
küsimusena arutelu alla teema „Võitlus laste ja noorte vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega“, kus ühe ettepanekuna nähti mh toimetulekutoetuse tõstmist, pöörates rohkem tähelepanu ka toimetulekupiiripealsetele peredele, kes on kõige keerulisemas olukorras, kuna seoses asjaoluga, et nad statistiliselt ei kvalifitseeru toimetulekutoetuse saajaks, ei ole neil võimalus saada ka vastavaid toetavaid sotsiaalteenuseid.

MTÜ Lastekaitse Liit on seisukohal, et laste olukorra parandamiseks on vajalik erinevates valdkondades ja otsustustasanditel tegutsejate koostöö ja ühine pingutus. Nõustume lasteombudsmaniga, et oluline on, et abi jõuaks otse lapseni. Seejuures iga lapseni, hoolimata tema elukohast.

Toetame lasteombusmani poolt koostatud ülevaates „Vaesus ja sellega seotud probleemid lastega peredes“ toodud ettepanekuid, olles ka ise korduvalt antud teemadele tähelepanu juhtinud.

Teenuste korralduse ja täiendavate teenuste puhul tuleb siiski silmas pidada kohalike omavalitsuste haldusvõimekust. Teenuste sisu, kvaliteet ja teenuse jõudmine abivajajani sõltub mh millised on omavalitsuse majanduslikud võimalused. See omakorda sõltub sellest, kui oluliseks erinevaid sotsiaalprobleeme omavalitsuse juhtkonnas peetakse, võrreldes teiste omavalitsuse vastutusvaldkondadega. Eelkõige piiravad rahalised võimalused aga teenuste arendamist ja uute, omavalitsuses mitte pakutavate teenuste väljatöötamist. Teenuse osutamist võib piirata ka tööjõuressursi vähesus (lastekaitsetöötajate puudumine, ülekoormatus), mis kaudselt viitab siiski rahanappusele KOV´is. Samas Riigikohus selgitas 16. märtsi 2010.a lahendi nr 3-4-1-8-09 punktis 67 järgmist: „Nii näiteks ei ole PS § 28 mõtte kohaselt aktsepteeritav olukord, kus peamiste sotsiaalsete põhiõiguste tagatus on osas, milles selle eest vastutab kohalik omavalitsus, riigi erinevates piirkondades olulisel määral varieeruv /…/.“

Eeltoodud teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi erinevusele on viidatud ka ülevaates toodud ettepanekutes. Samas riiklikult korraldatud kompetentsikeskuste loomine antud juhul kohalike omavalitsuste haldussuutlikust ei parandaks, kui majanduslikud võimalused ei muutu. Riigikontrolli värske audit näitab, et riigil tuleks välja selgida teenuste mõistlik tase, mida kohalik omavalitsus on kohustatud inimestele tagama – ning kehtestada teenusestandardid. Teenuste osutamise võimekuse pinnalt saab seejärel teha põhjendatud muudatusi halduskorralduses, mida teenuse kvaliteedi parandamine ilmselt eeldab.

Ülevaates on rõhutatud, et rahalised toetused ei pruugi alati jõuda abivajajateni. Üheks probleemiks, miks rahalised toetused ei jõua lasteni, on Eestis kehtiv peretoetuste jäik süsteem. Peretoetusi makstakse meil pelgalt formaalsete tunnuste (ema, isa, laps) järgi. Näiteks põhjanaabrid soomlased käsitlevad perena ja maksavad lapsetoetusi lähtuvalt reaalselt koos elavatest pereliikmetest ehk peretoetusi saavad kõik koos elavad pereliikmed (umbes nagu meil leibkond), sõltumata sellest kas naine ja mees on omavahel abielus või mitte ja kas neil on ühiseid lapsi või elavad peres näiteks naise lapsed eelmisest abielust ja /või mehe lapsed eelmisest abielust. Kui meil elavad vabaabielus mees ja naine, kellel on kummalgi 2 last, siis Eesti seaduste järgi nad paljulapseline pere pole, Soome seaduste järgi aga küll (st. nad ei saa näiteks suuremat peretoetust 3-da lapse pealt, mida Eesti seadus võimaldaks kui neid käsitletaks ühe perena).

Sama teemat toetab näide puudega inimeste sotsiaaltoetuste seadusest. Nimelt on seadusandja näinud ette ka ühe toetuse liigi – “puudega vanema toetus” – puudega lapsevanemale st kui inimesel endal on puue. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 9 lg 1 kohaselt last üksi kasvatavale puudega isikule, kui temaga on sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping, puudega üksikvanemale, last üksi kasvatavale puudega võõrasvanemale, last üksi kasvatavale puudega eestkostjale või ühele puudega abikaasadest makstakse kuni 16-aastase lapse ja põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiva kuni 19-aastase lapse kasvatamisel igakuiselt puudega vanema toetust 75 protsenti sotsiaaltoetuste määrast. Hetkel kehtiv seadus näeb ette, et puudega vanema toetust makstakse abikaasale. Perekonnaseadus ei sätesta vabaabielu mõistet ning seega on perekonnaseaduse kohaselt abikaasa staatus vaid seaduslikus abielus oleval inimesel. Tekib situatsioon, kus mõlemad lapse vanemad on puudega ja kasvatavad koos oma last, kuid pole abielus ja vabaabielus olevatele puudega inimestele puudega vanema toetust määrata ei saa. Samas ametlikult abielus olevale puudega vanemale makstakse kehtiva seaduse kohaselt toetust ka juhul kui teine abikaasa pole puudega.

Ettepanekuna lähtuda pere käsitlemisel edaspidi konkreetsest olukorrast st pere moodustavad need isikud, kes faktiliselt koos elavad ja kasvatavad koos lapsi, aga mitte ainult formaalsetest alustest st peretoetustele on õigustatud need, kes on ametlikult abielus, hoolimata kas nad ka seejuures koos elavad ja lapsi kasvatavad.

MTÜ Lastekaitse Liit on seisukohal, et riigi raha kasutamine peab olema inimkeskne, õiglane, teadmistepõhine, tulemuslik ning läbipaistev. Seega plaanib Lastekaitse Liit rahvusvahelise projekti raames keskenduda 2013-2015 lastega seotud eelarvete analüüsile (children in budget), et selgitada välja lubatu (strateegiad, arengukavad, valimislubadused), seaduste ja rahvusvaheliste lepingutega tulenevad kohustused (nt. LÕK) ja elluviidud tegevused, ning jaotatud eraldised.

Oleme valmis oma ettepanekut vajadusel täiendavalt selgitama. Igakülgsele koostööle lootma jäädes.

Lugupidamisega,
Alar Tamm
MTÜ Lastekaitse Liit juhataja