MTÜ Lastekaitse Liit on veendunud, et riikliku huvihariduse ja -tegevuse kärpel saaks olema tõsine tagasilöök Eesti laste ja noorte arengule ning riigi pikaajalistele eesmärkidele. Laste tervise ja heaolu arvelt tehtavad kärped mõjutavad lapsi otseselt. Heaolu arengukavas 2023-2030 on soovitud, et Eesti oleks parem paik, kus lastel ja noortel on hea kasvada. Just huvihariduse kvaliteet ja kättesaadavus on selle eesmärgi saavutamiseks üks olulistest vahenditest.
Mitteformaalõppe tihedam seostamine formaalõppega toetab mõtteviisi, et iga inimese õpiteekond on tervik ning tähtis on igasugune õppimine[1]. Teemale pööratakse haridusvaldkonna arendamisel üha suuremat tähelepanu: mitteformaal- ja formaalhariduse lõimimine on strateegia „Eesti 2035“ üks oluline tegevus[2]. Need, kes osalevad kohustusliku formaalõppe kõrval ka mitteformaalõppes, saavad sealt selliseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, mida ainult formaalõppes osalejad ei saa. Seega kujuneb mitteformaalõppes osalejatel kvalitatiivselt erinev inimkapital ja nende kogemused loovad neile erineva suhtumise õppimisse väljaspool formaalõpet ka täiskasvanuna[3].
Miks on huvihariduse säilitamine oluline?
Võrdsed võimalused: Eestis on regionaalne ebavõrdsus ja selle süvenemine on endiselt suur väljakutse: lapse õigused ja heaolu on riigis ebaühtlaselt tagatud. Lastega leibkondade heaolu ja toimetulek sõltub suurel määral leibkonna tüübist ja elukohast[4][5]. Statistika ja erinevad uuringud osundavad ebavõrdsusele tervises ja teenuste, tugispetsialistide, huvihariduse jpm kättesaadavusel. Huviharidusel on märkimisväärne roll ebavõrdsuse vähendamisel pakkudes kõigile lastele võimalusi areneda olenemata nende elukohast või perekonna sissetulekust[6].
Tervise ja heaolu edendamine, oskuste arendamine: Huviharidus aitab lastel säilitada head füüsilist ja vaimset tervist. Regulaarne liikumine ja muud tegevused vähendavad stressi, parandavad õpivõimet ning soodustavad tervislikke eluviise. Huviringides omandavad lapsed ja noored mitmeid olulisi oskusi, nagu koostöö, loovus, probleemide lahendamine ja kriitiline mõtlemine. Need oskused on vajalikud nii edukas õppimiseks kui ka tulevases elus.
Noorte hääl
Noorte üldine rahulolu noorsootöö tegevustega oli 2020. aastal kõrgel tasemel, kuid sõltuvalt piirkonnast ei pruugi olla piisavalt mitmekesiseid noorsootöö tegevusi valdkondade, vormide, meetodite, eesmärkide ja pakkujate või ei jõua see info noorteni, et noor endale sobivaima tegevuse leiaks[7].
Möödunud suvel läbi viidud arutelul ühe maapiirkonna noortega, tõdesid kohalikud noored, et paljud gümnasistid ei ole 12. klassi lõpuks teadlikud, kuhu ja mida tahaksid nad minna õppima. “Kui noorega ei tegeleta siis nad “vajuvad ära” ning nende motivatsioon langeb nulli,” tõdes üks arutelul osalenutest. Kohtumisel osalenud noored tõid esile, et just noortekeskuses on hästi noorte kaasamisega, toimuvad maailmakoristuspäevad, Erasmus+, erinevad omaalgatused, noortel võimalus pöörduda noortekeskuse juhi või töötajate poole, keda usaldatakse ning kes teavad kõige enam nende elust. Noored ise toovad välja, et rääkida saab ka näiteringis ja ilmselt ka koolipsühholoogi või sotsiaalpedagoogiga, kuid viimase kahe puhul on küsimus usalduses ning seda paraku väikepiirkonna noortel ei ole. Veel nenditi, et koolis käib näiline kaasamine: kogutakse sisendit ning kuulatakse arvamust, kuid sellega ei arvestata ja tihti antud ideed ei realiseeru[8].
Eesti laste ja noorte vaimse tervise olukord on murettekitav, kuid Eestis on endiselt suur puudus vaimse tervise spetsialistidest[9]. Mure kuulajaks ei pea alati olema psühholoog – kuulaja võib olla nii huviringi juhendaja kui ka noorsootöötaja. „Vaimse tervise probleemid oleks vähem tavapärasemad, kui ühiskond ja lapsevanemad oleksid teadlikumad, kuidas probleeme märgata ja oskaksid lihtsalt lastega rääkida,“ sõnas Lastekaitse liidu lapse õiguste saadik Elisabet (14) 2022. aasta toimunud lapse õiguste foorumi avakõnes. Elisabet rõhutas, et 2016. aastast alates on lapsepõlves diagnoositud ärevushäirete ja depressiooni diagnooside arv tõusnud ning suur osa abivajavatest lastest ei saa abi. „See on üks paljudest põhjustest, miks peame lapsi kuulama ja nendega rääkima – need lapsed on meie tulevik, meie oleme tulevik,” põhjendas noor.
Miks ei tohi riiklikku toetust kärpida?
Võrdsed võimalused huvitegevuses osalemiseks: Noorsootöö rahastamise põhimõtted peaksid tagama, et kõigil noortel oleks võimalus osaleda mõnes oma huvidest ja vajadustest lähtuvas noorsootöö tegevuses, kuid kõigis piirkondades ja kõigi noorte puhul ei ole see võimalus tagatud kas lähtuvalt KOV-ide suhtumisest noorsootöösse, KOV-ide noorsootöö rahastamise põhimõtetest, vanemate ja noorte teadmatusest või julgusest osalust soodustavat tuge paluda. 2018. aasta uuring[10] näitas, et üks peamistest põhjustest, miks lapsed ei saa osaleda kõigis soovitud huviringides, on rahapuudus. Noorsootöötajad tunnevad puudust toetavast tugipersonalist ning ligipääsus tõrjutuse ennetamise ning kaasatuse suurendamise teemat käsitlevatele koolitustele ja programmidele on noorsootöötajatele piiratud.
Ebavõrdsus süveneb ja kärpel on pikaajalised tagajärjed: Kui riiklikku toetust kärbitakse, siis langeb huvihariduse kättesaadavus veelgi, eriti väikestes ja maapiirkondades. See omakorda süvendab juba olemasolevat regionaalset ebavõrdsust. Huvihariduse kärpimine võib mõjutada laste ja noorte kogu edasist elu. See võib piirata nende võimalusi saada head haridust, leida tööd, elada täisväärtuslikku elu ja igapäevaselt edukalt toime tulla. Just noorsootöö tegevused ja programmid aitavad kasvatada noorte vastutustunnet, õpetades sh noortele ka iseseisvat hakkamasaamist.[11]
Lähtumine Lapse õiguste komitee (Committee on the Rights of the Child) soovitustest
MTÜ Lastekaitse Liit juhib tähelepanu ÜRO Lapse Õiguste Komitee poolt tehtud soovitustele (2024). Komitee soovitab riigile tugevdada oma jõupingutusi lapse õiguse tagamiseks puhkusele, vabal ajale, mängule, vaba aja tegevusele, kultuurielule ja kunstile, sealhulgas tagades, et lapsi ei koormataks liiga palju kooli tööga ja kodutöödega, ning tagades, et kõigil lastel oleks juurdepääs huvitegevustele.
MTÜ Lastekaitse Liit palub säilitada edaspidi vähemalt samal tasemel riiklik toetus huviharidusele ja -tegevusele – see on investeering meie laste tulevikku ja kogu Eesti ühiskonna heaollu.[1] UNESCO. (2020). Embracing a culture of lifelong learning: Contribution to the futures of education initiative. UNESCO Institute for Lifelong Learning. Võrgulehel: https://unesdoc.unesco.org/ark:/48223/pf0000374112
[2] Strateegia „Eesti 2035“ (2021). Võrgulehel: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia
[3] ICF, Praxis, Tallinna Ülikooli ja Civitta Eesti. (2022) Mitteformaal- ja formaalõppe lõimimise praktikad Eestis. Noorte edu toetuseks – võimekuse arendamine mitteformaalõppe lõimimiseks formaalõppega (REFORM/SC2021/066)
[4] Piirkonniti erineb lastega leibkondade ekvivalentnetosissetulek ligi kaks korda, suhtelise vaesuse määr kolm korda.
[5] Saar. (2022) Arutelu seoses kollektiivse pöördumisega „Haigekassa hüvitised peale vanemahüvitist
korda!“ Võrgulehel: https://arhiiv.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2022/11/Kone-Riigikogu-sotsiaalkomisjonis-25.10.2022.pdf
[6] ÜRO Lapse õiguste konventsiooni täiendav aruanne, Eesti valitsusväliste organisatsioonide täiendused, kommentaarid ja ettepanekud
[7] Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut (2018). Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga. Võrgulehel: https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/noorsootoos_osalevate_noorte_rahulolu_noorsootooga_loppraport_2018a.pdf
[8] Lääneranna Noorteportaal. (2023) Kas tulevik on maal või linnas? Võrgulehel: https://noored.laaneranna.ee/2023/06/11/kas-tulevik-on-maal-voi-linnas/
[9] ÜRO Lapse õiguste konventsiooni täiendav aruanne, Eesti valitsusväliste organisatsioonide täiendused, kommentaarid ja ettepanekud
[10] Anniste jt (2018). Lapse õiguste ja vanemluse uuring. Võrgulehel: https://www.praxis.ee/tood/lapse-oigused-ja-vanemlus-2018/
[11] ICF, Praxis, Tallinna Ülikooli ja Civitta Eesti. (2022) Mitteformaal- ja formaalõppe lõimimise praktikad Eestis. Noorte edu toetuseks – võimekuse arendamine mitteformaalõppe lõimimiseks formaalõppega (REFORM/SC2021/066)