November on iga-aastaselt lapse õiguste kuu. Ühtlasi on tänavune november aeg, mil kaks Eestimaa väikestele ja suurtele tuttavat karu, ajatu Karu Aabitsa Mõmmi ja “Kiusamisest vabaks!” Sõber Karu, käpad kokku panevad. Nimelt on lavale tulemas lasteetendus “Mõmmi ja sõbrad”, kus Lastekaitse Liit on ettevõtmisse kaasatud kui lapse õigusi ning turvalist ja rõõmsat lapsepõlve esindav koostööpartner.

“See oli pool sajandit tagasi, kui Heljo Mänd kirjutas „Mõmmi ja Aabitsa” ning Mõmmi ja tema sõbrad televisioonis üles astusid. Nüüd on vanad sõbrad tagasi, seekord teatrilaval,” ütles lavastaja Ivo Eensalu.

Etendus toob lavale teleekraani kaudu mitme põlvkonna lastele tuntuks saanud kostüümid, tegelased ja isegi samad näitlejad. Selle kõige valguses pakub teatritükk täiskasvanutele tuttavlikku äratundmisrõõmu ning lastele lusti ja avastamist.

“Kui räägime väärtustest, sõprusest ja erinevate põlvkondade ühisosast, on meie kultuuriruumist keeruline leida siduvamat ja positiivsemat sümbolit, kui seda on Mõmmi,” kirjeldas Lastekaitse Liidu juhataja Varje Ojala. “Ühtlasi loob kindlasti olulist lisaväärtust asjaolu, et kogu selle ettevõtmise taga on korraldajana tänavu juba 25. ilmumisaastat tähistav Eesti armastatuim pereajakiri “Pere ja Kodu”, lisas ta. 

Tule koos Sõber Karuga teatrisse

Üks kooliaasta on Karu-Katil ja Karu-Matil, Rebase-Reinul, Jänku–Jutal, Hundi-Uugul ja Hundi-Uudul läbi saanud ning Mõmmi koos Mõmmi-Beebiga on kõik tähed tänu neile kenasti selgeks saanud. 

Pealegi saab Mõmmi seitsmeseks ja läheb sügisel kooli. Nii tähtsate sündmuste pidulikuks tähistamiseks korraldab Rebase-Rein Mõmmi isale ja emale väikese kontserdi, mida lausa peab kuulma. 
Lavastuses teevad kaasa Mõmmi tegelastena tuntuks saanud armastatud näitlejad – Ivo Eensalu, Katrin Karisma, Raivo Rüütel,  Ene Järvis, Külli Reinumägi, Tõnis Rätsep, Tõnu Saar, Paul Laasik ja teised.

Plakatil ilutsev üleskutse “Tule koos Sõber Karuga teatrisse!” on mõeldud ennekõike selleks, et “Mõmmi ja sõbrad” etendusel oleks sõpru võimalikult palju. Olgu kaasas kas perekonnaliige või Sõber Karu, peaasi, et igaühel oleks mõnus ja turvaline olla.

November – Lapse õiguste kuu

Seekordne lapse õiguste kuu kannab juhtmõtet “Lapse õigus olla tema ise”. Ühtlasi täitub tänavu 30 aastat ÜRO lapse õiguse konventsiooni vastuvõtmisest. Sellega seoses on Lastekaitse Liidul plaanis erinevad sündmused, kus oluliseks osaks 1.-10. novembril Kaja Kultuurikeskuses “Mõmmi ja sõbrad” 14 etenduse juures esindatud olemine. 

“Ühelt poolt räägime Sõber Karust kui sümbolist ja helget meeleolu loovast maskotist, kuid igas tegevuses on ennekõike oluline sisu, milleks on Lastekaitse Liidu programmi “Kiusamisest vabaks!” põhiväärtused: sallivus, hoolivus, austus ja julgus,” tõi esile programmi koordinaator Marie Tammsaar ning lisas, et lastele ja vanematele tuttavate turvaliste tegelaste abil selgitatakse heade suhete olulisust ja näidatakse võimalusi, kuidas käituda hea kaaslasena, olgu tegu oma lapsega või teatris pinginaabriga.
 
Lapse õiguste kuu kulminatsiooniks on 20. novembril toimuv Lastekaitse Liidu aastakonverents, mis keskendub ühele teravamale probleemile praeguses Eesti ühiskonnas – kiusamisele. Traditsiooniline lapse õiguste kuuga seotud loovkonkurss kannab sel aastal pealkirja „Õigus olla mina ise“.

Nii lapse õiguste kuu tunnuslause kui konkursi pealkirja valik lähtuvad usust, et laps, kes saab kasvada üles tema võimeid ja huvisid toetavas maailmas, on kaitstud ka kiusamise eest. Konkursi eesmärgiks on saada teada, millised meie lapsed olla ja kuidas elada soovivad. Parima sõnumiga plakatid leiavad 2020. aastal oma koha linnaruumis.

---

• 

• 

• 

“Mõmmi ja sõbrad” lasteetenduse lisainfo ja piletid Piletilevist
Sooduskood, mis annab -20%:  mõmmi
Rohkem informatsiooni piletite ja gruppide kohta: lavastus@perejakodu.ee 

Fotod: Martin Dremljuga

---

MTÜ Lastekaitse Liit on vabaühendus, mis aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele Eestis. Lastekaitse Liidu põhimõtete ja tegevustega saab tutvuda www.lastekaitseliit.ee.

MTÜ Lastekaitse Liit (www.lastekaitseliit.ee) on vanim ja mõjukaim valdkondlik katusorganisatsioon, mis aitab tagada lapse õigusi ja kujundada lapsesõbralikku ühiskonda programmide, projektide ja eestkostetöö kaudu. Liit tegutseb aktiivselt paljudes siseriiklikes ja rahvusvahelistes võrgustikes. Liidule kuuluvad ka Remniku ning Pivarootsi õppe- ja puhkekeskused.

MTÜ Lastekaitse Liit juhatuse liige vastutab organisatsiooni igapäevatöö ja strateegilise juhtimise eest. Tema ülesanded tulenevad liidu põhikirjast, strateegiast, vanematekogu otsustest ja õigusaktidest.

Nõuded kandidaadile:

• magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase (soovitavad valdkonnad on haridus, õigusteadus, majandus või sotsiaalteadused);
• teadmised ja oskused juhtimise valdkonnas, sh organisatsiooni arengu, personali ja eelarve juhtimises;
• kogemus projekte plaanida ja ellu viia;
• väga hea suhtlemis- ja esinemisoskus;
• iseseisvus, algatusvõime, koostöövalmidus, otsustus- ja vastutusvõime, kohusetundlikkus ja täpsus;
• väga hea suuline ja kirjalik väljendusoskus eesti keeles;
• hea suuline vene ja inglise keele oskus;
•  tööks vajalikud arvutioskused;
• positiivne ellusuhtumine ja pingetaluvus.

Kasuks tulevad

• töökogemus mittetulundussektoris;
• rahvusvahelise ametisuhtluse kogemus;
• eelnev kogemus lastekaitse valdkonnas;
• B-kategooria juhiload.

Omalt poolt pakume:

• sõbralikku ja arengule suunatud meeskonda;
• eneseteostus- ja arenguvõimalusi Eesti mõjukamas valdkondlikus organisatsioonis;
• võimalust teha koostööd Eesti ja rahvusvaheliste tippekspertidega;
• mitmekesist, väljakutseid pakkuvat ja huvitavat tööd.

Kandidaadil palume esitada:

• avaldus koos palgasooviga;
• elulookirjeldus;
• motivatsioonikiri;
• kaks soovituskirja (neist vähemalt üks tööalane)
• haridust tõendava dokumendi koopia.

Teise vooru jõudnud kandidaadid kutsume vestlusele.

Ootame dokumente hiljemalt 15.08.2016 MTÜ Lastekaitse Liit aadressile Endla 6-18, Tallinn 10142 või digiallkirjaga e-postile liit@lastekaitseliit.ee

Vaata pakkumist ka CV-online’st. 

Seoses puhkuste perioodiga alustab MTÜ Lastekaitse Liit büroo taas täisvõimsusel tööd augustis.

Registreerimine tasuta nõustamistele algab augusti teisest nädalast.

Abivajavast lapsest tuleb teada anda üleriigilisel tasuta ööpäevaringsel lühinumbril 116 111. Lühinumbri eesmärgiks on võimaldada kõigil isikutel operatiivselt teatada abivajavast lapsest, tagada saadud info edastamise vastavate spetsialistideni ning pakkuda lastele ja lastega seotud isikutele esmast sotsiaalset nõustamist ja vajadusel kriisinõustamist.

Ilusat suve soovides! MTÜ Lastekaitse Liit

23.-24. septembril leiab aset järjekorras kaheksateistkümnes „Koostöös lapse heaks“ võrgustikukoolitus kohaliku omavalitsuse lastega tegelevatele spetsialistidele. Seekordsel koolitusel, mis toimub Järvakandi Avatud Noortekeskuses, osaleb kokku 20 spetsialisti Kehtna vallast. MTÜ Lastekaitse Liit on „Koostöös lapse heaks“ võrgustikukoolitusi läbi viinud alates 2018. aastast ning toetab seeläbi multidistsiplinaarset koostööd lapse heaolu võrgustikes.

Lastekaitse Liidu hinnangul on valdkonnaülese koostöö edendamine ja lapse heaolu koostöövõrgustike koolitamine omavalitsustes oluline just eelkõige ennetustöö aspektist. Kõigi lastega tegelevate spetsialistide panus on ääretult oluline, et ühiskonnas muutuvate probleemidega hakkama saada ning lapsi ja peresid õigeaegselt ja vajaduspõhiselt toetada. Multidistsiplinaarne koostöö abivajava lapse juhtumi lahendamisel on vajalik eelkõige selleks, et lapse aitamine oleks mitmekülgne ja terviklik. Last ümbritsevad inimesed moodustavad tugivõrgustiku, nende koostöö aitab kaasa märkamisele, ennetamisele, koostööle ja terviklikule toetamisele.

Ühise laua taga istudes jagasid võrgustikuliikmed, et olulised lapse abistamise põhimõtted on nende jaoks nii varajane märkamine, õigeaegne teavitamine kui ka hoolivus. Võrgustikuliikmed tõid välja, et lapsega töötades on kõige tähtsamal kohal laps, kuid väga oluline on ka pere kaasatus. Võrgustikuliikmete arutelude tulemusel selgus, et üldine võrgustikutöö toimib kohalikul tasandil edukalt ning teatakse, kelle poole abi saamiseks pöörduda ja kust abi otsida. Kõlama jäi ühe võrgustikuliikme mõttekäik, et ka headest asjadest võiks rohkem rääkida ja võrgustikuliikmeid edulugudega kursis hoida. „Muredest ja probleemidest räägitakse ju pidevalt, kuid rõõmuhetki vahetatakse harva,“ tõi üks koolitusel osalejatest esile.

“Koostöös lapse heaks” koolitusmudel

2024. aastal toimuvate koolituste fookuses on olnud lastekaitsetöö ja lastekaitsetöötaja roll oma töös. Lastekaitse Liidu koostöö koordinaator Anneli Valner kirjeldas, et uuenenud koolituse mudeli kohaselt tutvustatati ka seekordse koolituse esimesel päeval multidistsiplinaarsele koostöövõrgustikule lastekaitsetöötaja rolli, juhtumikorralduse protsesse ja lapse abivajaduse hindamist. Sellest andsid ülevaate Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna siseriikliku nõustamisteenuse juht Kristina Laul ja nõunik Maarja Kähr. Samuti andis eesootavatest seadusemuudatustest valdkonnas ülevaate Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna ennetusteenuse juht Heli Suvi. Koolituse teisel päeval ootab võrgustikuliikmeid ees meeskonnakoolitus, mille viib läbi psühholoog ja superviisor Katrin Roosileht.

Koolitused toimuvad Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse projekti “Koostöös laste ja perede heaks” raames, koostöös Sotsiaalkindlustusametiga.

Hea teada!

Lastekaitse Liit on veendunud, et lastekaitsetöötaja fookusesse seadmine annab võimaluse lapse heaolu võrgustikke enim aidata ja need efektiivsemalt tööle panna. Suurem teadlikkus lastekaitsetöö sisust ja protsessidest aitab võrgustikus luua rolliselgust ning tagab edukama valdkonnaülese koostöö laste ja perede abistamisel. Koolituse tulemusena suureneb võrgustikuliikmete arusaam lastekaitsetöö sisust, selginevad rollijaotused, paraneb infovahetus ning multidistsiplinaarne koostöö nii ennetustegevustes kui ka abivajavate lastega seotud töös on seega tõhusam.

Sel aastal on Lastekaitse Liidul koostöös Sotsiaalkindlustusametiga veel kavas kaks võrgustikukoolitust omavalitsustes, nendeks on Harku vald ja Hiiumaa. Enne Kehtna koolitust toimus “Koostöös lapse heaks” koolitus Märjamaa vallas, mille kohta saab lugeda Lastekaitse Liidu kodulehelt.

MTÜ Lastekaitse Liit on veendunud, et riikliku huvihariduse ja -tegevuse kärpel saaks olema tõsine tagasilöök Eesti laste ja noorte arengule ning riigi pikaajalistele eesmärkidele. Laste tervise ja heaolu arvelt tehtavad kärped mõjutavad lapsi otseselt. Heaolu arengukavas 2023-2030 on soovitud, et Eesti oleks parem paik, kus lastel ja noortel on hea kasvada. Just huvihariduse kvaliteet ja kättesaadavus on selle eesmärgi saavutamiseks üks olulistest vahenditest.

Mitteformaalõppe tihedam seostamine formaalõppega toetab mõtteviisi, et iga inimese õpiteekond on tervik ning tähtis on igasugune õppimine[1]. Teemale pööratakse haridusvaldkonna arendamisel üha suuremat tähelepanu: mitteformaal- ja formaalhariduse lõimimine on strateegia „Eesti 2035“ üks oluline tegevus[2]. Need, kes osalevad kohustusliku formaalõppe kõrval ka mitteformaalõppes, saavad sealt selliseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, mida ainult formaalõppes osalejad ei saa. Seega kujuneb mitteformaalõppes osalejatel kvalitatiivselt erinev inimkapital ja nende  kogemused loovad neile erineva suhtumise õppimisse väljaspool formaalõpet ka täiskasvanuna[3].

Miks on huvihariduse säilitamine oluline?

Võrdsed võimalused: Eestis on regionaalne ebavõrdsus ja selle süvenemine on endiselt suur väljakutse: lapse õigused ja heaolu on riigis ebaühtlaselt tagatud. Lastega leibkondade heaolu ja toimetulek sõltub suurel määral leibkonna tüübist ja elukohast[4][5]. Statistika ja erinevad uuringud osundavad ebavõrdsusele tervises ja teenuste, tugispetsialistide, huvihariduse jpm kättesaadavusel. Huviharidusel on märkimisväärne roll ebavõrdsuse vähendamisel pakkudes kõigile lastele võimalusi areneda olenemata nende elukohast või perekonna sissetulekust[6].

Tervise ja heaolu edendamine, oskuste arendamine: Huviharidus aitab lastel säilitada head füüsilist ja vaimset tervist. Regulaarne liikumine ja muud tegevused vähendavad stressi, parandavad õpivõimet ning soodustavad tervislikke eluviise. Huviringides omandavad lapsed ja noored mitmeid olulisi oskusi, nagu koostöö, loovus, probleemide lahendamine ja kriitiline mõtlemine. Need oskused on vajalikud nii edukas õppimiseks kui ka tulevases elus.

Noorte hääl

Noorte üldine rahulolu noorsootöö tegevustega oli 2020. aastal kõrgel tasemel, kuid sõltuvalt piirkonnast ei pruugi olla piisavalt mitmekesiseid noorsootöö tegevusi valdkondade, vormide, meetodite, eesmärkide ja pakkujate  või ei jõua see info noorteni, et noor endale sobivaima tegevuse leiaks[7].

Möödunud suvel läbi viidud arutelul ühe maapiirkonna noortega, tõdesid kohalikud noored, et paljud gümnasistid ei ole 12. klassi lõpuks teadlikud, kuhu ja mida tahaksid nad minna õppima. “Kui noorega ei tegeleta siis nad “vajuvad ära” ning nende motivatsioon langeb nulli,” tõdes üks arutelul osalenutest. Kohtumisel osalenud noored tõid esile, et just noortekeskuses on hästi noorte kaasamisega, toimuvad maailmakoristuspäevad, Erasmus+, erinevad omaalgatused, noortel võimalus pöörduda noortekeskuse juhi või töötajate poole, keda usaldatakse ning kes teavad kõige enam nende elust. Noored ise toovad välja, et rääkida saab ka näiteringis ja ilmselt ka koolipsühholoogi või sotsiaalpedagoogiga, kuid viimase kahe puhul on küsimus usalduses ning seda paraku väikepiirkonna noortel ei ole. Veel nenditi, et koolis käib näiline kaasamine: kogutakse sisendit ning kuulatakse arvamust, kuid sellega ei arvestata ja tihti antud ideed ei realiseeru[8].

Eesti laste ja noorte vaimse tervise olukord on murettekitav, kuid Eestis on endiselt suur puudus vaimse tervise spetsialistidest[9]. Mure kuulajaks ei pea alati olema psühholoog – kuulaja võib olla nii huviringi juhendaja kui ka noorsootöötaja. „Vaimse tervise probleemid oleks vähem tavapärasemad, kui ühiskond ja lapsevanemad oleksid teadlikumad, kuidas probleeme märgata ja oskaksid lihtsalt lastega rääkida,“ sõnas Lastekaitse liidu lapse õiguste saadik Elisabet (14) 2022. aasta toimunud lapse õiguste foorumi avakõnes. Elisabet rõhutas, et 2016. aastast alates on lapsepõlves diagnoositud ärevushäirete ja depressiooni diagnooside arv tõusnud ning suur osa abivajavatest lastest ei saa abi. „See on üks paljudest põhjustest, miks peame lapsi kuulama ja nendega rääkima – need lapsed on meie tulevik, meie oleme tulevik,” põhjendas noor.

Miks ei tohi riiklikku toetust kärpida?

Võrdsed võimalused huvitegevuses osalemiseks: Noorsootöö rahastamise põhimõtted peaksid tagama, et kõigil noortel oleks võimalus osaleda mõnes oma huvidest ja vajadustest lähtuvas noorsootöö tegevuses, kuid kõigis piirkondades ja kõigi noorte puhul ei ole see võimalus tagatud kas lähtuvalt KOV-ide suhtumisest noorsootöösse, KOV-ide noorsootöö rahastamise põhimõtetest, vanemate ja noorte teadmatusest või julgusest osalust soodustavat tuge paluda. 2018. aasta uuring[10] näitas, et üks peamistest põhjustest, miks lapsed ei saa osaleda kõigis soovitud huviringides, on rahapuudus. Noorsootöötajad tunnevad puudust toetavast tugipersonalist ning ligipääsus tõrjutuse ennetamise ning kaasatuse suurendamise teemat käsitlevatele koolitustele ja programmidele on noorsootöötajatele piiratud.

Ebavõrdsus süveneb ja kärpel on pikaajalised tagajärjed: Kui riiklikku toetust kärbitakse, siis langeb huvihariduse kättesaadavus veelgi, eriti väikestes ja maapiirkondades. See omakorda süvendab juba olemasolevat regionaalset ebavõrdsust. Huvihariduse kärpimine võib mõjutada laste ja noorte kogu edasist elu. See võib piirata nende võimalusi saada head haridust, leida tööd, elada täisväärtuslikku elu ja igapäevaselt edukalt toime tulla. Just noorsootöö tegevused ja programmid aitavad kasvatada noorte vastutustunnet, õpetades sh noortele ka iseseisvat hakkamasaamist.[11]

Lähtumine Lapse õiguste komitee (Committee on the Rights of the Child) soovitustest

MTÜ Lastekaitse Liit juhib tähelepanu ÜRO Lapse Õiguste Komitee poolt tehtud soovitustele (2024). Komitee soovitab riigile tugevdada oma jõupingutusi lapse õiguse tagamiseks puhkusele, vabal ajale, mängule, vaba aja tegevusele, kultuurielule ja kunstile, sealhulgas tagades, et lapsi ei koormataks liiga palju kooli tööga ja kodutöödega, ning tagades, et kõigil lastel oleks juurdepääs huvitegevustele.

MTÜ Lastekaitse Liit palub säilitada edaspidi vähemalt samal tasemel riiklik toetus huviharidusele ja -tegevusele – see on investeering meie laste tulevikku ja kogu Eesti ühiskonna heaollu.[1] UNESCO. (2020). Embracing a culture of lifelong learning: Contribution to the futures of education initiative. UNESCO Institute for Lifelong Learning. Võrgulehel: https://unesdoc.unesco.org/ark:/48223/pf0000374112
[2] Strateegia „Eesti 2035“ (2021). Võrgulehel: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia
[3] ICF, Praxis, Tallinna Ülikooli ja Civitta Eesti. (2022) Mitteformaal- ja formaalõppe lõimimise praktikad Eestis. Noorte edu toetuseks – võimekuse arendamine mitteformaalõppe lõimimiseks formaalõppega (REFORM/SC2021/066)
[4] Piirkonniti erineb lastega leibkondade ekvivalentnetosissetulek ligi kaks korda, suhtelise vaesuse määr kolm korda.
[5] Saar. (2022) Arutelu seoses kollektiivse pöördumisega „Haigekassa hüvitised peale vanemahüvitist
korda!“ Võrgulehel: https://arhiiv.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2022/11/Kone-Riigikogu-sotsiaalkomisjonis-25.10.2022.pdf
[6] ÜRO Lapse õiguste konventsiooni täiendav aruanne, Eesti valitsusväliste organisatsioonide täiendused, kommentaarid ja ettepanekud
[7] Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut (2018). Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga. Võrgulehel: https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/noorsootoos_osalevate_noorte_rahulolu_noorsootooga_loppraport_2018a.pdf
[8] Lääneranna Noorteportaal. (2023) Kas tulevik on maal või linnas? Võrgulehel: https://noored.laaneranna.ee/2023/06/11/kas-tulevik-on-maal-voi-linnas/
[9] ÜRO Lapse õiguste konventsiooni täiendav aruanne, Eesti valitsusväliste organisatsioonide täiendused, kommentaarid ja ettepanekud
[10] Anniste jt (2018). Lapse õiguste ja vanemluse uuring. Võrgulehel: https://www.praxis.ee/tood/lapse-oigused-ja-vanemlus-2018/
[11] ICF, Praxis, Tallinna Ülikooli ja Civitta Eesti. (2022) Mitteformaal- ja formaalõppe lõimimise praktikad Eestis. Noorte edu toetuseks – võimekuse arendamine mitteformaalõppe lõimimiseks formaalõppega (REFORM/SC2021/066)

Täna ja homme koguneb Märjamaa Rahvamajas lapse heaolu toetav multidistsiplinaarne võrgustik Lastekaitse Liidu ja Sotsiaalkindlustusameti ühistööna läbiviidava koolituse „Koostöös lapse heaks“ raames. Uuenenud koolitusprogrammiga kahepäevasel koolitusel osaleb 19 laste heaolu valdkonnaga seotud spetsialisti.

Toimiv ja tõhus võrgustikutöö on aluseks abivajavate laste märkamisele, probleemide ennetamisele ja nende edukale abistamisele. Multidistsiplinaarse koostöö edendamine on Lastekaitse Liidu hinnangul oluline eelkõige seetõttu, et abivajavaid lapsi ja peresid õigeaegselt märgata ja neid terviklikult toetada.

Uuenenud kontseptsioon

Lastekaitse Liit on alates 2018. aastast läbi viinud 16 koolitust erinevates omavalitsustes üle Eesti. Koolituste kokkuvõtteks võib väita, et mured, millega võrgustikutöös silmitsi seistakse, on Eesti eri piirkondades üldjoontes samad. Koolitused näitasid, et haldusreformi käigus liidetud omavalitsustes on sujuva koostöö ja infovahetusega probleeme: osaliste ülesanded pole selged, puuduvad ühtsed regulatsioonid ja kokkulepped lapse kiireks ja asjakohaseks toetamiseks. Järelküsitluse andmeil mõjub koolitus hästi nii hoiakutele ja igapäevatööga seotule kui ka piirkonna võrgustikutööle tervikuna.

Alates 2024. aastast on võrgustikukoolituste kontseptsioon ja ülesehitus veidi muutunud, tuues nüüdsest võrgustikutöös kesksele kohale lastekaitsetöötaja. „Olles põhjalikult analüüsinud eelnevate võrgustikukoolitustel kogutud tagasisidet, jõudsime järeldusele, et koolituse põhiline fookuskese peaks olema just lastekaitsetöötaja“, sõnas Lastekaitse Liidu koostöö koordinaator Anneli Valner. Multidistsiplinaarsele koostöövõrgustikule tutvustatakse lastekaitsetöötaja rolli, juhtumikorralduse protsesse ja lapse abivajaduse hindamist. Valner kirjeldab, et lastekaitsetöötaja fookusesse seadmine annab võimaluse lapse heaolu võrgustikke enim aidata ja need efektiivsemalt tööle panna. „Suurem teadlikkus lastekaitsetöö sisust ja protsessidest aitab võrgustikus luua rolliselgust ning tagab edukama valdkonnaülese koostöö laste ja perede abistamisel,“ võtab ta mõtte kokku.

Koolitust korraldatakse koostöös Sotsiaalkindlustusametiga

Koolituse avas Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna ennetusteenuse juht Heli Suvi, kes tõi olulisena välja tulevase lastekaitseseaduse muudatuse, mille eesmärk on tagada lastega töötavate spetsialistide ja lastekaitsetöötajate suurem koostöö abivajavate laste märkamisel ning abistamisel. Seaduseelnõuga täpsustatakse lapsega töötavate isikute teavitamiskohustust alates 2025. aasta jaanuarist. Sealjuures märkis Suvi, et Sotsiaalkindlustusamet on alustanud uuenenud teavitusvormi loomist, mis lihtsustaks teavitusprotsessi veelgi. Lisaks koolitavad spetsialiste Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonnast siseriikliku nõustamisteenuse juht Kristina Laul ja nõunik Maarja Kähr. Nende sõnul on esmatähtis just koolituse peamine alus – nimelt saavad koolituspäeva jooksul kõik võrgustikuliikmed astuda lastekaitsetöötaja kingadesse ning seeläbi paraneb rolliselgus ja koostöö lapse heaolu võrgustiku koostöös.

Võrgustiku koostöö arendamine

Koolituse teisel päeval on fookus just võrgustikuliikmete toimimisel meeskonnana. Seetõttu leiab aset Katrin Roosilehe juhitud ja just meeskonnatööd arendav koolitus. Katrin Roosileht on lõpetanud psühholoogia eriala Tartu Ülikoolis, omandanud kriisinõustaja ja superviisori kutse ning tegutsenud koolitajana üle 12 aasta.

Koolituse tulemusena suureneb võrgustikuliikmete arusaam lastekaitsetöö sisust, selginevad rollijaotused, paraneb infovahetus ja multidistsiplinaarne koostöö nii ennetustegevustes kui abivajavate lastega seotud töös on tõhusam. Koolitusel osalevad Märjamaa võrgustikuliikmed tõid juba esimesel koolituspäeval välja, et väga tore on kõik koos ühise laua taga olla ja näha suurt osa piirkonna koostööpartnereid, kellega on enamasti ühenduses oldud pigem telefoni teel või põgusalt nähtud vaid ekraanide vahendusel.

2024. aastal on kavas korraldada kokku 4 koolitust, Märjamaale lisaks veel Kehtnas, Harkus ja Hiiumaal. Koolitused toimuvad Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse projekti “Koostöös laste ja perede heaks” raames, koostöös Sotsiaalkindlustusametiga.

Lastekaitse Liidu fond toetab põhi- ja keskharidust omandavaid andekaid õpilasi, kellel on märkimisväärseid saavutusi õppetöös (aineolümpiaadid) või muul harrastataval alal (spordivõistlused, konkursid vms). Stipendium on ette nähtud osalemiseks aineolümpiaadidel, konkurssidel või spordivõistlustel; huvi-, spordi- või keeltekooli (ringi) õppemaksu tasumiseks.

Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond allfondina tegutsev Lastekaitse Liidu Fond on asutatud 2002. aastal eesmärgiga toetada põhi- või keskharidust omandavaid andekaid õpilasi. Fondi asutamine sai teoks tänu Eesti ühingute Liidu ja Soome-Eesti Kaubanduskoja poolt Lastekaitse Liidule omistatud Sillaehitaja 2001 auhinnale. Kuna auhinnaga kaasnes ka rahaline preemia, otsustati seda kasutada loodava fondi algkapitalina.

Jagamisele tuleb 6 000 eurot

Taotlusi saab esitada 01.09-15.10.2024. Maksimaalne toetussumma ühe taotleja kohta on 300 eurot. Stipendiumi ei või kasutada üldharidusliku erakooli õppemaksu tasumiseks ega ka õpinguteks väljaspool Eestit. Taotlusi võivad esitada põhikooli- ja gümnaasiumiastme õpilased. Taotlused esitatakse läbivaatamiseks MTÜ Lastekaitse Liidu vanematekogule.

• Taotlusi saab esitada E-ANKEEDI kaudu.

MTÜ Lastekaitse Liit tänab ACE Logistics Estonia AS meeskonda ja kliente, kes toetab 2024. aastal stipendiumisummat 5 000 euroga. ACE Logistics Estonia on toetanud Lastekaitse Liitu juba 2016. aastast alates.

Rohkem infot: Lastekaitse Liidu Fond

Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond

Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond, mille all Lastekaitse Liidu fond tegutseb, alustas 1. septembril rohkemate taotluste vastuvõttu stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks. 2024. aastal tuleb 125 allfondist jagamisele 350 000 eurot ning tingimused ja info ning käesoleval aastal jagamisel osalevate allfondide nimekirja leiab Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond koduleheküljelt.

Fotod: Tiit Poom

Täna alanud õppeaastal alustab kooliteed 165 000 õpilast. Et kooliseinte vahel valitseks sallimine, üksteisest hoolimine, austus ja toetav meeleolu, sõlmitakse igal õppeaastal koolirahu leping. Nii kuulutati ka täna, 1. septembril Rakvere linnas välja üle-eestiline koolirahu. Traditsiooniline üleriigilise koolirahu väljakuulutamise tseremoonia, mis tähistab uue õppeaasta algust, toimus juba kahekümne kuuendat korda. Rakvere linnal on olnud õppeaasta alguse puhul au allkirjastada koolirahu kokkulepe juba teisel korral.Koolirahu kokkulepe tähistab, et koolides valitseb koostegemise rõõm ja toetav keskkond, kus kõik koolipere liikmed märkavad, kuulavad, tunnustavad ja aitavad teineteist. Kokkulepe soodustab koostööd, pöörab tähelepanu õppimise ja õpetamise väärtustamisele ning vaimselt ning füüsiliselt turvalise koolikeskkonna loomisele ning hoidmisele. Kõik koolirahu liikumise partnerid, Rakvere linna ja kohalike koolide esindajad osalesid kokkuleppe allkirjastamises, et seda põhimõtet toetada ja innustada Eestimaa koolikogukonda selle mõtteviisiga liituma ning säilitama kogu haridusteel.Täna toimunud väljakuulutamise tseremoonia avas alates 2008. aastast koolirahu liikumist eestvedava Lastekaitse Liidu president Ene Tomberg. „Iga inimene on teistest erinev – nii oma mõtete, tunnete ja tausta poolest, mis annabki selle isikupära ja mida tuleb austada,“ rõhutas Tomberg tänavuses avakõnes ning kutsus noori üles aktiivselt kooliellu sekkuma. „Oma terava pilgu läbi suudate teha koolielu turvalisemaks ja sõbralikumaks – nii on teil seal hea ja huvitav olla!“ täiendas ta üleskutset.

Eelmise õppeaasta tiitli kandja Toila vald andis teatepulga üle tänavuse koolirahu linna linnapeale Triin Varekule, kes avaldas uhkust ja rõõmu, et koolirahu kokkulepe allkirjastatakse tänavu juba teist korda. “Rakvere on lastele ja noortele pakkumas rikkalikult huvitegevusvõimalusi ja saanud sellega heaks eeskujuks,” jagas linnapea. Ühtlasi rõhutas Varek, et rahu koolis algab austusest, kuulamisest ja ühisest soovist luua keskkond, kus kõik osapooled saavad õppida ja töötada parimal võimalikul viisil.” Rahu hoidmine, et kodus oleks hea, et koolis mõnus ja turvaline on meie igaühe ülesanne,” pani linnapea kõigile südamele.Pärast koolirahu väljakuulutamist rõhutas Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, et kool on koht, kus laps veedab suure aja oma päevast ning teadmisi saab omandada ainult sellises keskkonnas, kus õpilane tunneb ennast turvaliselt, õhkkond on sõbralik ja toetav. „See õppeaasta on väga eriline, sest esmakordselt alustavad kõik lapsed üle Eesti oma kooliteed 1. klassis eesti keeles,” sõnas minister ning jätkas: “Soovin, et me kõik pingutaks selle nimel, et neil lastel jääks sära silmadesse ja koolirõõm ei kaoks, et nad tunneksid end kogu koolitee vältel kindlalt, toetatult ja turvaliselt.” Soovides kõigile tegusat ja rõõmsat kooliaastat, andis minister mikrofoni noorte kätte.

Noorte nimel võttis sõna Rakvere Reaalkooli õpilane Diana Lorette Kumari, kes rõhutas, et kõik ootavad austust ja mõistmist ning seda nii enda kui ka teiste suhtes. “Noorte sõnul tähendab koolirahu neile, et ei ole norimist, kiusamist, vägivallatsemist, et aktsepteeritakse, et kõik on erinevad ja igal ühel on õigus olla tema ise,” jagas Kumari ning lisas: “Noored soovivad, et vanemad toetaksid oma lapsi ja nende soove.”

Eestimaa koolid korraldavad kogu õppeaasta vältel üritusi ja teevad järjepidevat tööd koolirahu missiooni täitmiseks. Koolirahu liikumise koostööpartnerid haridus- ja teadusministeerium, Eesti Õpilasesinduste Liit, MTÜ NÜ TORE, Integratsiooni Sihtasutus, SA Kiusamisvaba Kool, MTÜ Vaikuseminutid, MTÜ Lastekaitse Liidu programm „Kiusamisest vabaks!“ ja projekt „Targalt internetis“ aitavad koolidel luua ja hoida koolirahu ja koolirõõmu kättesaadavana õpilastele, õpetajatele, koolipersonalile ja lastevanematele.Eesti koolirahu sümbol siil on rahvajuttude ja lastekirjanduse põhjal õiglane ja sõbralik, heatahtlikult torisev loom. Koolisiil ei ole kuri, kuigi ta võib vahel oma okkad turri ajada, et kaitsta õiglust ja headust.

Koolirahu siil soovib kõigile kooliperedele turvalist, rahulikku ja sõbralike suhetega täidetud koolielu uueks õppeaastaks, mida saavutatakse üheskoos tegutsedes!

Koolirahu liikumisega on võimalik liituda igal ajal, külastades koolirahu.lastekaitseliit.ee.

26.-27. augustil toimus Pivarootsis lapse õiguste saadikute suvekool, mis tõi kokku lapse õiguste huvilised noored üle-eesti. Tänavuse suvekooli keskmes oli meelerahu säilitamine, mille juures olid olulisel kohal lapse õigused ja noorte osalus. Suvekool pakkus noortele vanuses 13-17 aastat võimalust võtta enne kooli algust hoog maha ning otsida üheskoos teiste noortega lahendusi, et noorte kaasatust edendada.

Esimesel päeval toimunud töötoas, mida juhendas Kai-Melli Kapten, õpiti, kuidas enda mälu treenida, seoseid luua ning uut materjali paremini omandada. „Loeng andis mitmeid uusi nippe, kuidas asju lihtsamini meelde jätta kui lihtsalt tuupimine,“ kirjeldas laagris osalenud Saara. Järgnevalt rääkisid lapse õigustest ja huvikaitsest, suunasid noori arutelule ning viisid läbi grupitöö noorte jaoks olulistel teemadel Lastekaitse Liidu huvikaitse juht Helen Saarnik ja projekti „Targalt Internetis“ teavitustöö koordinaator Kerli Valner. Osalejate hulgas kerkisid esile kitsaskohad vaimse tervise ja haridusvaldkonnas. Näiteks pani noori muretsema asjaolu, et koolides puudub õpetus ja tugi, mis aitaks noortel ellu astuda ja igapäevaste väljakutsetega toime tulla. Lisaks märgiti, et hinnetel on liiga suur mõju võrreldes pingutustasemega ning probleemide puhul ei võeta õpilasi sageli tõsiselt ega nende arvamust arvesse. Väljakutsena mainiti psühholoogilise abi saamise keerukust või mure, et koolipsühholoogi juures käimised ei jää noorte arvates anonüümseks ning seetõttu kannatab usaldus spetsialisti suunal. Võimaliku lahendusena pakuti ühe noorterühma poolt välja, et psühholoogi vastuvõtt tuleks koolis muuta kohustuslikuks – sellisel juhul kaoksid hinnangud ja halvustav suhtumine psühholoogilise abi osas. Lisaks saavad seeläbi noored, kes ei julge iseseisvalt abi küsima minna, võimaluse anonüümselt oma muresid jagada. Ettepanek ja mõtteavaldus pälvis ka teiste rühmade heakskiidu ning toetuse.Esimese päeva lõpul kohtusid noored sotsiaalpedagoogi Pille Kriisaga, kes pakkus noortele vaheldust ja võimalust läbi loominguliste tegevuste puudutada olulisi teemasid. „Ei ole võimalik teha midagi kui me ei ole ennast meelestanud vähemalt üritama“, kirjeldas üks noor töötoas tema jaoks oluliseks saanud mõtet. Töötuba pani noori pärast praktilisi kogemusi mõtlema, kui palju kahjulikku mõju võib avaldada noore heaolule näiteks eeldamine ja sildistamine. Õhtu lõppes rõõmsate ühistegevuste, mängude ning aruteludega.

Teise päeva fookuses oli lapse õiguste saadikute võrgustiku arendamine ja eesmärgistamine. Arutelud ja grupitööd võtsid eest vedada Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikud ise, kes koostöös uute laagris osalevate ja lapse õiguste huviliste noortega mõlgutasid mõtteid jätkusuutlikuma kontseptsiooni loomise üle. Võrgustiku paremaks toimimiseks pakuti välja näiteks juhatuse loomine, meediatiimi moodustamine ja kindlama struktuuri loomine. „Oli niivõrd tore näha ja kuulda noorte endi nägemust, ideid ning ettepanekuid, mis saavad kindlasti aluseks edaspidises arendusprotsessis,“ kirjeldas lastekaitse liidu kommunikatsioonijuht Eliise Tiidussalu, kes koostöös saadikute eestvedaja Mia-Ly Läänesaarega jätkavad lapse õiguste saadikute võrgustiku arendamist ja laiendamist.

Lapse õiguste saadikute suvekool viidi ellu Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse projekti „Koostöös laste ja perede heaks!“ raames.

Loe rohkem:

Lapse õiguste saadikud

Kandideerimine lapse õiguste saadikuks

Täna algab Ida-Virumaal kahepäevane lastekaitsetöötajate suvekool „Samal poolel – lapse poolel“, mis toob juba viiendat aastat järjest kokku enam kui sada lastekaitsetööga seotud spetsialisti üle Eesti – tänavu on registreerunuid enam kui 140. Seekordse suvekooli töötubade ja loengute fookuses on nii igapäevatööd puudutavad olulised teemakäsitlused, mille hulgas näiteks koostöö lapsevanemaga, kes kahjustab last, lähisuhtevägivald kui ka lastekaitsetöötaja enesehoid, et taastada oma sisemine tasakaal. Lastekaitsetöötajate suvekooli eesmärk on tunnustada ja väärtustada lastekaitsetöötajaid ning pakkuda neile täiendõppevõimalust mitteformaalses keskkonnas.

Suvekooli avasessioonil teevad ülevaate lastekaitse valdkonna tegevussuundadest Sotsiaalministeeriumi esindajad Helen Jõks ja Helen Alton. Osalejatele edastas oma tervitussõnad Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna juhataja Ebeli Berkman, kes rõhutas praeguste keeruliste aegade valguses just koostöö olulisust: „Keerulistel aegadel on kõige tähtsam alati kokku hoidmine, üheskoos toimetamine, koostöö ja toetus, mida meie teineteisele saame pakkuda“. Ühtlasi avaldas Berkman tänulikkust lastekaitsetöötajatele, kellelt on tulnud Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonnale väga väärtuslikku sisendit, mis aitab tõhustada nii koostööd Sotsiaalkindustusametiga kui ka olla teineteisele edaspidi veelgi rohkem abiks. „Alati on lastekaitsetöötajad meie parimad ja suurimad partnerid, aitäh selle eest!“ lõpetas ta sõnavõtu.

Lastekaitsetöötaja kui asjatundlik abistaja

Iga lastekaitsetöötaja seisab selle eest, et kohalikus omavalitsuses saaksid lapsed ja pered asjatundlikku abi. Küll aga mõjutab lastekaitsetöötaja suutlikkust pidev töökoormuse kasv. Lastekaitsealaste juhtumite arv on viimaste aastate jooksul näinud tõusulaineid ning spetsialistide töökoormus suurenenud. Erinevad kriisid ja pidevad muutused on nõudnud spetsialistidelt meeletult pingutusi, ületunde ja paindlikkust, et ootamatutes oludes toime tulla ning pidevalt uute oludega kohaneda. Erinevatest uuringutest on selgunud, et lastekaitsetöötajate hinnangul soodustavad nende läbipõlemist ülekoormatus ja tööülesannete hägusad piirid, emotsionaalne kurnatus, negatiivne meediakuvand, ületunnitöö, puudulikud tugiteenused, vähene toetus töökohas, klientide negatiivne suhtumine, ebakindel tööõhkkond, paberitöö rohkus ning madal töötasu.

Tänavu rõhutas Lastekaitse liidu juhataja Varje Ojala oma kõnes, et tänavu kui maailm on laste jaoks ebastabiilne, konfliktne ja turvatunde puudumist on niivõrd palju, siis on eriti tähtis, et igal lapsel oleks kodus turvaline. “Ja kui vanemad ei suuda iseseisvalt turvalist keskkonda tagada, siis tihti on just lastekaitsetöötaja pere esmane koostööpartner, kes võrgustiku ja perega koostöös peaks lapse jaoks turvalise keskkonna suutma taasluua“ jätkas Ojala alustatud mõtet. Ühtlasi rõhutas ta: “Selleks, et lastekaitsetöötaja saaks aidata ja laste heaolu eest igas olukorras seista, peab tagatud olema ka tema enda heaolu, mis sõltub muuhulgas nii töökorraldusest ja -keskkonnast, väärilisest tasust, toetavatest tegevustest kui ka turvalisusest.” Just seetõttu on Lastekaitse liit jätkuvalt tegutsemas selle nimel, et lastekaitsetöötajaid ja nende heaolu selles vastutusrikkas ametis toetada.

Ekspertidest koolitajad

Lastekaitse liidu koordinaatori ja suvekooli peakorraldaja Anneli Valneri sõnul on suvekooli programm mitmekülgne ning selle eesmärk on pakkuda igaühele toetust – olgu see ühtekuuluvustunne, erialased teadmised või enesehoidu toetavad tegevused. „Meie soov on igati toetada ja aidata lastekaitsetööd tegevaid spetsialiste ja seda eriti just rasketel aegadel,“ kirjeldas Valner. Just seetõttu on ka tänavuse suvekooli üldloengute ja töötubade läbiviijate seas mitmeid eriilmelisi oma ala eksperte.

Teiste hulgas viivad töötubasid läbi näiteks Viljandi Haigla Laste- ja noorukitepsühhiaatria osakonna kliiniline psühholoog ja pereterapeut Heddi-Liis Laurits, MTÜ Vaikuseminutid koolitaja ja psühholoog Helena Väljaste ja meeskonna- ning juhtimiskoolitaja Andero Teras. Viimane neist on oma loengu nimetanud lühikoolituseks ning kirjeldanud seda järgnevalt: Koolitusel vaatame sisse kaasaegsesse ja rakenduslikku neuro- ja üldpsühholoogiasse, mis aitab hästi selgitada psüühika põhilisi tööprintsiipe. Olulisim neist ehk on, kuidas hoida oma aju tervist, kui tööalased konfliktid, erimeelsused ja ülekoormus ei ole alati juhitav. Lühikoolitusel otsime selgitusi inimese erinevatele käitumis- ja mõtlemismotiividele, et osata teha vahet, kunas võtta erimeelsuste lahendamisel kasutusele oskused konflikti- ja suhtlemispsühholoogiast ning kunas suunata rohkem energiat hoopis iseenda vaimse paindlikkuse ja emotsionaalse stabiilsuse arendamisesse.

Lähisuhtevägivallast ja sellest, mida lastekaitsetöötaja teemast teadma peaks, tuleb suvekooli rääkima Anne Haller, kes on hariduselt jurist ja lähisuhtevägivallaga valdkonnas töötanud juba alates aastast 2018. Praktilisi töötubasid tulevad suvekooli läbi viima ka mitmed Sotsiaalkindlustusameti spetsialistid. Kriisihooldusperede temaatikat avavad Sotsiaalkindlustusameti kriisi- ja erihooldusperede peaspetsialist Agnes Kulmar ja teavituse peaapetsialist Silja Kessler. Lasteabi teadete edastamisest kohalikule omavalitsusele kutsuvad lastekaitsetöötajaid kaasa mõtlema Sotsiaalkindlustusameti lasteabi teenuse juh Kai Hallik ja lasteabi teenuse juhtivspetsialist Marilin Küünarpuu. Praktilist töötuba lastekaitsetöötajate põhilisest töövahendist – STAR programmist viivad läbi Elerin Piiroja lasteabi tiimist, Marie Vildersen, Kristina Laul, Maarja Kähr ja Jane Koppel nõustamisteenuste talitusest. Kahjustava seksuaalkäitumisega lastest lastemajateenusel ja erinevatest hindamisvahenditest tuleb lastekaitsetöötajatele rääkima Sotsiaalkindlustusameti Lastemaja juhtivspetsialist Lilia Tkatš.

Erialaste töötubade kõrval on suvekooli osalejatel võimalus kaasa lüüa töötoas, kus õpitakse oma enda akusid laetuna hoidma, leevendada stressi läbi vibroakustilise heliteraapia Anne Tipner-Torni juhendamisel või osa võtta näiteks hoogsast trummi töötoast, mida juhendab muusik Rauno Vaher.

Suvekooli korraldab MTÜ Lastekaitse Liit ja koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusametiga. Suvekool viiakse ellu Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse projekti „Koostöös laste ja perede heaks!“ raames.

JTNDaWZyYW1lJTIwc3R5bGUlM0QlMjJib3JkZXIlM0ElMjBub25lJTNCJTIwYm9yZGVyLXJhZGl1cyUzQTE2cHglM0IlMjIlMjBzcmMlM0QlMjJodHRwcyUzQSUyRiUyRnd3dy5sYXN0ZWthaXRzZWxpaXQuZWUlMkZ2ciUyRnJlbW5pa3UlMjIlMjB3aWR0aCUzRCUyMjEwMCUyNSUyMiUyMGhlaWdodCUzRCUyMjU1MCUyMiUzRSUzQyUyRmlmcmFtZSUzRQ==

Tänavusel Arvamusvestivalil arutlesid Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadik Mia-Ly Läänesaar ja Targalt Internetis teavitustöö juht Kerli Valner tuleviku põlvkonna alal Andmekaitse Inspektsiooni korraldatud arutelul laste privaatsuse üle internetis. 

Arutelus “Lapse privaatsus kui vanema tahe” teadvustati üheskoos Õiguskantsleri Kantselei Laste ja noorte õiguste osakonna juhataja Andres Aru ja advokaadi Helen Häälega laste privaatsusega seotud probleeme ja kitsaskohti. Arutelu “Lapse privaatsus kui vanema tahe” juhtis asutuse koostöö valdkonna juht Maarja Kirss. 

Ühiselt leiti, et laste andmeid peab kaitsma erilise hoolega ning just lapsevanemad on need, kes peaksid tagama enda lapse õiguste kaitse ja otsused laste parimates huvides.
Kas ja kuidas on võimalik sellises olukorras arvestada alaealise tahet? Eksperdid leidsid, et lapse tahte saab välja selgitada teda kuulates ning temaga privaatsuse ja andmete jagamise teemat arutades. Oluline on lapsega arutada ja teha kokkulepped, mida, kellega ja kus jagada, leidsid arutlejad. Lisaks toodi esile, et enne internetis pildi avaldamist tuleb küsida nõusolekut fotol olevalt inimeselt. “Lapsevanemad võiksid küsida enne oma lapsest pildi või video avaldamist selleks temalt nõusolekut, jagas Kerli Valner, ning rõhutas seejuures: “Kui laps soovib lapsevanemast pildi üles panna, siis sooviks ju lapsevanem sellest samuti teadlik olla ning selleks enne nõusoleku anda”. Lisaks selgitasid arutlejad, et kui lapsevanem kasutab digiseadmetes vanemliku kontrolli tööriistu (inglise keeles parental controls) või näiteks positsioneerimist võimaldavaid seadmeid ja rakendusi, siis tuleks  sellest  informeerida ka last. “Usalduslik suhe lapse ja lapsevanema vahel on väga oluline,” rõhutas Valner ning selgitas, et juhul kui  peres on usaldus ning mainitud teemadel arutatakse, siis julgeb laps ka küsimuste või murede korral lapsevanema poole pöörduda. “Mida vanemaks saab laps, seda rohkem vastutust ja vabadust võiks talle pakkuda,” põhjendas ta.

Tänases andmerikkas maailmas on privaatsuse küsimused järjest olulisemad ning valdkonna eksperdid olid arvamusel, et temaatiliste aruteludega tuleb kindlasti jätkata. Arutelul, mis oli suunatud nii noortele, lastevanematele kui ka kõigile teistele, kellele laste õiguste kaitsmine südamelähedane on, oli hoolimata tugevatest vihmahoogudest kuulamas paarkümmend aktiivselt kaasa mõtlevat täiskasvanut.

• Nõu ja abi saavad nii lapsed kui ka vanemad Lasteabilt (www.lasteabi.ee, telefonil 116 111) ja Andmekaitse Inspektsiooni nõuandetelefonilt 56202341.
• Temaatilist infot ja näiteks sotsiaalmeedia privaatsussätete seadmise juhised leiab veebilehelt www.targaltinternetis.ee.

26.-27. augustil toimub Pivarootsis Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikute suvekool. Tänavune laager keskendub noorte meelerahu säilitamisele ning loomulikult on laagri keskmes lapse õigused ja noorte osalus. 

Suvekool pakub noortele vanuses 13-17 aastat võimalust võtta enne kooli algust hoog maha ning keskenduda koos teiste noortega eelkõige enda meelerahule. Suvekoolis saavad osalejad erinevates töötubades õppida, kuidas endale ja end ümbritsevale erinevatest perspektiividest läheneda ja kuidas enda mälu treenida. Lisaks toimuvad noorte osaluse teemalised arutelud, kus koos noortega otsitakse lahendusi, et noorte kaasatust Eestis edendada. 

Suvekoolis on tagatud toitlustus ja osalemine on noortele tasuta.

Hea noor!

Laagri kohtade arv on piiratud, mistõttu täida kandideerimisvorm esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 21.08.2024 siin või allpool veebilehel.

Lapse õiguste saadikute suvekool viiakse ellu Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse projekti „Koostöös laste ja perede heaks!“ raames.

Loe rohkem varasemate suvekoolide kohta:

• 2023. aastal toimunud lapse õiguste saadikute ja Lasteabi suvekool “Hakuna matata – ära muretse!”
• 2021. aastal toimunud viiepäevase suvekooli info, ideed ja inspiratsioon ning mõtlemapanevad kogemuslood.

JTNDaWZyYW1lJTIwc3R5bGUlM0QlMjJwb3NpdGlvbiUzQSUyMGJsb2NrJTNCJTIwd2lkdGglM0ElMjAxMDAlMjUlM0IlMjBoZWlnaHQlM0ElMjAxODQwcHglM0IlMjIlMjBzcmMlM0QlMjJodHRwcyUzQSUyRiUyRmZvcm1zLmdsZSUyRmJEOVZhd3V1SlhaNm0yNzI2JTIyJTIwZnJhbWVib3JkZXIlM0QlMjIwJTIyJTIwYWxsb3dmdWxsc2NyZWVuJTNEJTIyYWxsb3dmdWxsc2NyZWVuJTIyJTNFJTNDc3BhbiUyMGRhdGEtbWNlLXR5cGUlM0QlMjJib29rbWFyayUyMiUyMHN0eWxlJTNEJTIyZGlzcGxheSUzQSUyMGlubGluZS1ibG9jayUzQiUyMHdpZHRoJTNBJTIwMHB4JTNCJTIwb3ZlcmZsb3clM0ElMjBoaWRkZW4lM0IlMjBsaW5lLWhlaWdodCUzQSUyMDAlM0IlMjIlMjBjbGFzcyUzRCUyMm1jZV9TRUxSRVNfc3RhcnQlMjIlM0UlRUYlQkIlQkYlM0MlMkZzcGFuJTNFJTNDc3BhbiUyMGRhdGEtbWNlLXR5cGUlM0QlMjJib29rbWFyayUyMiUyMHN0eWxlJTNEJTIyZGlzcGxheSUzQSUyMGlubGluZS1ibG9jayUzQiUyMHdpZHRoJTNBJTIwMHB4JTNCJTIwb3ZlcmZsb3clM0ElMjBoaWRkZW4lM0IlMjBsaW5lLWhlaWdodCUzQSUyMDAlM0IlMjIlMjBjbGFzcyUzRCUyMm1jZV9TRUxSRVNfc3RhcnQlMjIlM0UlRUYlQkIlQkYlM0MlMkZzcGFuJTNFJTNDc3BhbiUyMGRhdGEtbWNlLXR5cGUlM0QlMjJib29rbWFyayUyMiUyMHN0eWxlJTNEJTIyZGlzcGxheSUzQSUyMGlubGluZS1ibG9jayUzQiUyMHdpZHRoJTNBJTIwMHB4JTNCJTIwb3ZlcmZsb3clM0ElMjBoaWRkZW4lM0IlMjBsaW5lLWhlaWdodCUzQSUyMDAlM0IlMjIlMjBjbGFzcyUzRCUyMm1jZV9TRUxSRVNfc3RhcnQlMjIlM0UlRUYlQkIlQkYlM0MlMkZzcGFuJTNFJTNDc3BhbiUyMGRhdGEtbWNlLXR5cGUlM0QlMjJib29rbWFyayUyMiUyMHN0eWxlJTNEJTIyZGlzcGxheSUzQSUyMGlubGluZS1ibG9jayUzQiUyMHdpZHRoJTNBJTIwMHB4JTNCJTIwb3ZlcmZsb3clM0ElMjBoaWRkZW4lM0IlMjBsaW5lLWhlaWdodCUzQSUyMDAlM0IlMjIlMjBjbGFzcyUzRCUyMm1jZV9TRUxSRVNfc3RhcnQlMjIlM0UlRUYlQkIlQkYlM0MlMkZzcGFuJTNFJTNDc3BhbiUyMGRhdGEtbWNlLXR5cGUlM0QlMjJib29rbWFyayUyMiUyMHN0eWxlJTNEJTIyZGlzcGxheSUzQSUyMGlubGluZS1ibG9jayUzQiUyMHdpZHRoJTNBJTIwMHB4JTNCJTIwb3ZlcmZsb3clM0ElMjBoaWRkZW4lM0IlMjBsaW5lLWhlaWdodCUzQSUyMDAlM0IlMjIlMjBjbGFzcyUzRCUyMm1jZV9TRUxSRVNfc3RhcnQlMjIlM0UlRUYlQkIlQkYlM0MlMkZzcGFuJTNFJTNDc3BhbiUyMGRhdGEtbWNlLXR5cGUlM0QlMjJib29rbWFyayUyMiUyMHN0eWxlJTNEJTIyZGlzcGxheSUzQSUyMGlubGluZS1ibG9jayUzQiUyMHdpZHRoJTNBJTIwMHB4JTNCJTIwb3ZlcmZsb3clM0ElMjBoaWRkZW4lM0IlMjBsaW5lLWhlaWdodCUzQSUyMDAlM0IlMjIlMjBjbGFzcyUzRCUyMm1jZV9TRUxSRVNfc3RhcnQlMjIlM0UlRUYlQkIlQkYlM0MlMkZzcGFuJTNFJTNDc3BhbiUyMGRhdGEtbWNlLXR5cGUlM0QlMjJib29rbWFyayUyMiUyMHN0eWxlJTNEJTIyZGlzcGxheSUzQSUyMGlubGluZS1ibG9jayUzQiUyMHdpZHRoJTNBJTIwMHB4JTNCJTIwb3ZlcmZsb3clM0ElMjBoaWRkZW4lM0IlMjBsaW5lLWhlaWdodCUzQSUyMDAlM0IlMjIlMjBjbGFzcyUzRCUyMm1jZV9TRUxSRVNfc3RhcnQlMjIlM0UlRUYlQkIlQkYlM0MlMkZzcGFuJTNFJTNDc3BhbiUyMGRhdGEtbWNlLXR5cGUlM0QlMjJib29rbWFyayUyMiUyMHN0eWxlJTNEJTIyZGlzcGxheSUzQSUyMGlubGluZS1ibG9jayUzQiUyMHdpZHRoJTNBJTIwMHB4JTNCJTIwb3ZlcmZsb3clM0ElMjBoaWRkZW4lM0IlMjBsaW5lLWhlaWdodCUzQSUyMDAlM0IlMjIlMjBjbGFzcyUzRCUyMm1jZV9TRUxSRVNfc3RhcnQlMjIlM0UlRUYlQkIlQkYlM0MlMkZzcGFuJTNFJTNDc3BhbiUyMGRhdGEtbWNlLXR5cGUlM0QlMjJib29rbWFyayUyMiUyMHN0eWxlJTNEJTIyZGlzcGxheSUzQSUyMGlubGluZS1ibG9jayUzQiUyMHdpZHRoJTNBJTIwMHB4JTNCJTIwb3ZlcmZsb3clM0ElMjBoaWRkZW4lM0IlMjBsaW5lLWhlaWdodCUzQSUyMDAlM0IlMjIlMjBjbGFzcyUzRCUyMm1jZV9TRUxSRVNfc3RhcnQlMjIlM0UlRUYlQkIlQkYlM0MlMkZzcGFuJTNFJTNDc3BhbiUyMGRhdGEtbWNlLXR5cGUlM0QlMjJib29rbWFyayUyMiUyMHN0eWxlJTNEJTIyZGlzcGxheSUzQSUyMGlubGluZS1ibG9jayUzQiUyMHdpZHRoJTNBJTIwMHB4JTNCJTIwb3ZlcmZsb3clM0ElMjBoaWRkZW4lM0IlMjBsaW5lLWhlaWdodCUzQSUyMDAlM0IlMjIlMjBjbGFzcyUzRCUyMm1jZV9TRUxSRVNfc3RhcnQlMjIlM0UlRUYlQkIlQkYlM0MlMkZzcGFuJTNFJTNDc3BhbiUyMGRhdGEtbWNlLXR5cGUlM0QlMjJib29rbWFyayUyMiUyMHN0eWxlJTNEJTIyZGlzcGxheSUzQSUyMGlubGluZS1ibG9jayUzQiUyMHdpZHRoJTNBJTIwMHB4JTNCJTIwb3ZlcmZsb3clM0ElMjBoaWRkZW4lM0IlMjBsaW5lLWhlaWdodCUzQSUyMDAlM0IlMjIlMjBjbGFzcyUzRCUyMm1jZV9TRUxSRVNfc3RhcnQlMjIlM0UlRUYlQkIlQkYlM0MlMkZzcGFuJTNFTGFhZGltaW5lJUUyJTgwJUE2JTNDJTJGaWZyYW1lJTNFKes on lapse õiguste saadik?

Lapse õiguste saadik on alla 18-aastane laps või noor, kes esindab iseenda ja teiste enda piirkonna alaealiste arvamust, mida aitab võimendada üle-eestiline saadikute võrgustik.

---

Mis on lapse õiguste saadikute võrgustiku eesmärgid?

• Laste ja noorte hääle võimendamine erinevatel teemadel;
• üle-eestiline piirkondlik kaetus arvamuste esindamiseks (kohalikult tasandilt riiklikule ja vastupidi);
• lapse õiguste konventsiooni praktiline rakendamine ja süstematiseerimine.

---

Kuidas saada lapse õiguste saadikuks?

1. Tutvu esmane informatsiooniga lapse õiguste alustest ja täida kandideerimisavaldus;
2. osale vestlusel lapse õiguste saadikute koordinaatori ja ühe saadikuga;
3. tee ära loovülesanne ja oota vastust – peagi võid sina saada järgmiseks lapse õiguste saadikuks!